teisipäev, märts 30, 2004  

Asjad on selleks korraks tehtud. Hea tunne on, ehkki mõne päeva pärast algab trall uuesti. See on ikka täiesti kreisi, milline hedonist ma olen. Kardan, et see võib mulle kunagi saatuslikuks saada. Ma vaatan inimesi ja näen, kuidas nad sebivad ja pusivad ja kõike teevad, et aga millalgi kuskile jõuda. Mina tahaks ka kuhugi jõuda, aga mitte nii, et ma ennast vaimselt vägistama pean. See on mulle nii vastu, et ma isegi ei mõtle selle peale. Emm näiteks kindlasti jõuab kaugele, ta teeb ka meeletult palju tööd selle nimel. Vahe on selles, et ta lausa hingab seda asja, mida ta teeb. See on tegelikult suur vahe. Ma tean, mida ma teha tahan. Aga selleks, et seda teha, on mul vaja pisut eeltööd teha. Ja see võtab aega. Ja seni virisen ma ikka ja jälle:)

See koht, kus ma pimedas toas tean täpselt, kus lülitid asuvad, on mu kodu. Ausõna, tulin eile öösel koju ning avastasin, et see ongi mu Kodu:) Ma oleks võinud silmad ka kinni panna, et oleks topeltpime ja ma oleks ikkagi õigesse kohta lajatanud, et tuld põlema saada.

21:24 0 comments

laupäev, märts 27, 2004  

Ma tahaks ilgelt viriseda. See on selline substituuttegevus politoloogia essee kirjutamisele. Ja vaheeksamiks õppimisele. Võib tõesti olla, et eilne klubiseanss ei mõjunud minu südametunnistusele ka just kergendavalt. Aga vähemalt nägin ma oma õde jälle. Asi seegi.
Ma nii ootan juba seda hetke, kus ma tunnen kevadelõhna. Mõned ütlevad, et nad on juba tundnud. Arvestades, et taju on individuaalne, siis tulebki mõnel kevad varem. Minul on ta veel taevas. Ja enne ei saa kevad kohe kindlasti tulla, kui mul on need faking kooliasjad tehtud. Totter on mõelda, et need mul praegu domineerivad. Ma pole üldse selline inimene. Ma tahaks hommikul ärgata ideede, mitte kohustustega. Päevi tahaks mööda saata tegutsemisinnuga, mitte südametunnistuspiinadega. Magama tahaks jääda kallima kõrval, mitte Silveti sõnaraamatu otsas. Muidugi seisneb asi suuresti selles, kuidas asjale läheneda, sest mõne jaoks on õpikud ka erutavad, aga pigem on asi ikkagi maitses. Minu maitse on taustana mu telefoni displeil ja tantsib suurel laval ennast ajalukku. 20:43 0 comments

neljapäev, märts 25, 2004  

Täna öeldi, et nüüd on trill-trall mõneks ajaks unustatud, sest kooliasju on vaja teha. See käis must läbi nagu keravälk. Huule võttis ka värisema. Ma ei taha!!!!!! Väiksena oli sama asi, kui pidi magama jääma. See ei meeldinud mulle kohe mitte. Aga ma mõtlen, et ma olen enda settinguid valesti sättinud, sest ma nagu kardaks kohustusi. Mitte, et ma kardaks nendega mittehakkamasaamist, ma kardan neid isegi alustada. Arusaamine asjast on vale. Kes see ütleski, et nõrgad konfrontivad oma hirme, tugevad kõnnivad neist lihtsalt üle. Hakkaks õige tugevaks?

Ootan suve, et saaks kanda nukuseelikuid, varbavahe-plätasid ja pärlitega stringe:) 23:03 0 comments

teisipäev, märts 23, 2004  

Kui sul pidevalt varbad ja nina külmetavad, siis on sul: a) kehvverelisus; b) vererõhk halb; c) südamelihas nõrk; d) veres liiga vähe leukotsüüte; e) elektriarve maksmata...

Ma olin kindel, et täna on jõusaalis meeletult rahvas, kus kõik atribuutide pärast madistavad. Aga ei olnud. Olin mina koos paari-kolme tüübiga. Steppisin, vaatasin tüüpe ja mõtlesin. See saal on nagu omaette pisike maailm. Nagu on kõik kohad, kus inimesed ühisel rindel vaeva näevad. On kohustuslik instruktor-poiss, kes on nii-nii sõbralik ja nunnu. On kohustuslik tibi, kellel on hele-heledad juuksed, tätokad ja minust kordi rohkem jõudu. On kohustuslikud igapäevased mardid, kes on jõukas pumpamas ükskõik, mis päeval või kellaajal ma sinna jõuan. On kohustuslikud tüübid, kes käivad seal kord kuus ning peeglist mööda minnes käiku aeglustavad ja endale järgi vaatavad. Ja siis on üks mitte nii kohustluslik tibin, kes meestega saunas juttu ajab, garderoobis poolalasti tantsu teeb ja väga ruttu ära väsib.

Ma arvasin varem, et Sa oled selline otsatu ja põhjatu ookean, adumatu, piirideta. Inimesed tundusid olevat saarekesed Sinu sees. Nad kõik kuulusid Sulle. Nüüd oled millegipärast kahanenud selleks pinnapealseks osaks, mis päikse käes sillerdab. Inimesed, minu jaoks, on see Elu, mis jääb Sinu alla. 23:51 0 comments

laupäev, märts 20, 2004  

Kui sa pärast mõnetunnist porisemist loed horoskoobist, et "sul on täna paha tuju", siis võtab ikka näo naerule küll, sest sa vähemalt said teada, miks sul tuju sitt on. Nii algas minu päev. Tegelikult kahtlustan ma, et see sai alguse juba eile öösel, kui ma tõdesin, et Tartu on täis kuradima ilusaid naisi. Ma lausa kohkusin. How high can the standard go? Ja ma nõustun selle Ameerika-Prantsuse poisiga, kes meie lauas oli, et eestlasi on raske käima saada, et Võrumaa on ilus ja et Carmen Kass on seks. Ja eilne öö oli full of the likes of her. Ilust ei väsi ma vist eal..

Ma pean plaani. Selle kohta, et mis minuga edasi juhtuma hakkab. Õigemini, mida ma tahan, et minuga edasi juhtuma hakkaks. Ja kuhu poole ma püüdlema hakkan. Ma ei saa õppida lendama, pilvi kallistama ega tähtsaid inimesi unustama. Ma ei taha õppida mind ümbritsevat for granted võtma ega detailides ilu mitte märkama. Ma kardan õppida olema see, kes ma tegelikult olla võiksin. Aga ma võtan ühe oma käe teise oma kätte ja alustan sellest, et saan ühelepoole oma esimese kursuse teise semestri ja nende faking uurimistöödega. Ahjaa, ja ma ei taha õppida vaatama poliitikute sisse. See on ajaraisk. Pole midagi vaadata..


23:27 0 comments

kolmapäev, märts 17, 2004  

Kevad tule, tule, tule. Tule mu juurde. Tule mu juurde ja võta mind. Võta mind päris endale. Endale mind võta ja tule. Tule, tule mu juurde ja mind endale võta. Võta mind endale, kevad. Kevad tule, tule.

Laural on täna sünnipäev. Tibi saab 5 aastaseks. Ma mäletan, kui ma ise viieseks sain. Ja seda sinist kollase tibuga kleiti mäletan. Ja neid punaseid kingi, mis kõpsusid ja olid nii-nii lahedad. Mäletan, kuidas mamps mu kohale kummardus, et mind musitada ja kallistada. Ma olin juba ammu üleval. Aga teesklesin magajat. Teesklesin üllatust. Aga rõõmu ei teeselnud. Siiras. Nüüd on sageli raske nii siiras olla. Ikka ja alati on mingid asjad, mis seda takistavad. Mis ei vähenda rõõmu, sest mastaabid on lihtsalt teised. Rõõm on ikka sama.

Vahi, vahi - päike tuli välja. Sellega seoses meenub, et eile tegin jälle mind-bloggimist. Kooli minnes mõtlesin, et küll on ideaalne ilm. Aga mitte kooliskäimiseks. Ideaalne hoopis kaua magamiseks, kaisutamiseks, aknast välja vaatamiseks, millegi eriti hea küpsetamiseks, unistamiseks, peegli ees poolalasti tantsimiseks...

Attitude, attitude, attitude..

Fuck what I said, it don't mean shit now
Fuck the presents, might as well throw'em out
Fuck all those kisses, it didn't mean jack
Fuck you, you hoe, I don't want you back
(Eamon)



12:04 0 comments

laupäev, märts 13, 2004  

See on natuke ebaõiglane, et nemad ei näe, mida meie oma aias teeme, aga mina võin nende tegemisi jälgida vabalt, isegi ilma arvuti eest lahkumata. Poiss on juba pool tundi üritanud palli korvi saada. Mingi hetk hakkas ta suuri lumepalle sinna loopima, mis paraku kõik vastu korvirõnga äärt laiaks löödi. Viimasena üritas ta rõngast suuremaks teha ning puki pealt pall ikkagi rõngasse sisse saada. Vaatame, kas on allaandja?

Eile oli vilistlaste õhtu. Aga kuna meie vilistlase-staatus ei ole teab, mis kõva, siis nostalgiat kui sellist ei olnud. Oli vaid jällenägemisrõõm. Ja rõõm näha, et kogu õhtu eeskava oli üles ehitatud paljale pubeka-kintsule, amatöör-toolitantsule, seksi-juttudele ja erootilise alatooniga näidenditele. Ainus domineeriv etteaste sisaldas viimasepeal noore mehe keha eksponeerimist kaheksakümnendate kehalise tunni aeroobikakavas. Tõsiselt ja nutmaajavalt seks värk:) Sellegipoolest kuidagi kohatu. Ja ma ei suuda meenutada ühtegi etteastet eelmisest aastast, mille ometigi mina ise kokku panin ja läbi viisin. Aga no seksist oli asi kaugel, arvestades minu konservatiivsust. Mis muidugi ei tähendanud, et purjus õpetajad ei võiks tantsu vihtuda ja oma kehavõlusid noortele õppuritele eksponeerida. Mis kuradi koolis ma küll käisin??? Seksuaalgümnaasium. Pealegi on ülikool üüratult seksim, kui seda saab olla keskkool.

"Täitsa lõpp! Kui ma tagasi tulen, röövin ma Sind ära!" (Nööbi) 11:37 0 comments

neljapäev, märts 11, 2004  

See käib tsüklitena. See, et ma meeste pärast nutan. Umbes pooleaastase vahega. Kui ma eile neist vaimustun, siis täna tahan, et nad ära keelataks. Vahe seisneb selles, et kui mees petab, siis teeb ta seda lihahimust. Kui naine petab, siis petab ta hingega. Ja ta piinleb ja sügeleb ja põeb. Ja mina piinlesin ja mina sügelesin ja mina põdesin, kui peol Seda Teist Meest suudlesin. Ja ma ainult suudlesin...
Ja mulle ei meeldi, kui inimene püstitab statemente, mida ta meeles ei suuda pidada. Mulle ei meeldi, kui inimene elab poolkõvalt, öeldes, et see on ülikõva. Ei ole. Kui on kõva, siis on kõva. Vaidlematult. Kui nii ei saa, siis saab teistmoodi, aga ei ole nii hea, kui on kõva. Pealiskaudsus ruulib, aga mitte siis, kui sa kogemata ja üleni ära armud. Commitment sakib, aga mitte siis, kui sa kogemata ja üleni ära armud. Meenuvad higised tennisehommikud Maaruga, kus me iga viie minuti tagant võrgu juures kokku saime ja teineteisele südant puistasime. Me oleme naised, naiseks loodud, naisena sündinud - mõeldes, et mida kuradit nad mõtlevad, kui nad meile silma sisse vaatavad ja südamesse kiikavad. Ja kõige traagilisem on see, et nad tõepoolest MITTE MIDAGI ei mõtle!!

Ma ei ole kibestunud. Seni kuni Nööbi on võõrsil, olen mina naine. 21:57 0 comments

teisipäev, märts 09, 2004  

Asjad on tõsiselt omavahel seotud. Näiteks blogeerisin ma eile, et tahan magada võõrastes kodudes ja öö läbi puslet kokku panna. Well thank you very much! Panin seda pagana pilti kokku kella poole kolmeni öösel ning pärast hommikust seminari magasin võõras kodus oma und takkajärgi ja võõras emme tuli sisse ja sai kolm kreepsu. 20:16 0 comments

esmaspäev, märts 08, 2004  

Püsisuhte fenomen kestab. Kas selleks, et kellegi seltsis end vääramatult hästi tunda, on vaja omada mingeid teatud isikuomadusi või piisab lihtsalt, kui on tegemist õige inimesega? Mitut valet inimest on vaja, et seda leida? Paistab, et minul on neid oma lühikese aja jooksul kulunud rohkem kui vähe. See ei meeldi mulle.
Aga ma absoluutselt ülistan meeste mõttemaailma. Kuidas saab olla ühtaegu nii pealiskaudne kui ka siiras? Kuidas saab hoolida, kuid kunagi mitte liiga palju? Ignoreerida valu ja paha-tunnet? Mida enam ma neid tundma õpin, seda enam vaimustun. Ja nii ma praktiseeringi päevast päeva hedonismi ilma süütundeta ja estetismi ilma vastutuseta.
Tegelikult ootan ma suve. Kui vaikselt mu kõrval lamada, siis võib kahtlemata lausa kuulda, kuidas ma suve ootan. Frankly, tahaks ma rohkem kirjutada. Rohkem tantsida. Tahaks raisata raha ja magada võõrastes kodudes. Tahaks süüdata küünla, minna kõhuli maha ning terve öö seda võimatut puslet kokku panna. 23:09 0 comments

pühapäev, märts 07, 2004  

Ärme teistele meist kahest räägi. Las nad arvavad, et oleme teineteisele võõrad. Ärme tee plaane, ärme kunagi jää kauemaks kui üheks ööks. Ärme söö koos hommikust. Ärme jää koos ühe foto peale. Me kumbki nii kui nii ei vaataks seda kunagi. Ära tee mulle kingitusi. Aga Sa meeldid mulle. Sa tead, et ma ei armasta Sind. Ja Sina mind. .

K: Ega ma hiljaks ei jäänud?
Ä: Ei, ma tulin ise varem.
K: Miks?
Ä: Et vaadata, kuidas Sa tuled.. 18:44 0 comments

laupäev, märts 06, 2004  

Üleüldine rammestus. Öine Tähtvere oma üürgavas vaikuses ja päikese kisendav valgus läbi teki. Hedonism suure algustähega. Ma isegi ei näe enam teisi inimesi enda ümber ringi sagimas. Tundub, et ka nende argipäevad on vajunud magusasse unustusse nagu minul. Tahe on, aga viitsimist ei ole. Ja nii ma siis leban teki all, kuulan, läbi avatud akna mida inimesed tänaval räägivad ja kujutan endamisi nende liikumist ette. On tahe minna akna juurde ja seda vaadata, aga viitsimist ei ole. Kujutan ette, kuidas endale hilbud ümber viskan, juuksekummi hooletult ümber oma sassis juuste seon, köögist ühe mahlase õuna haaran ning koju sõidan. Aga ei. Ma ainult kujutlen seda. Ja nii tunni esimese, tunni teise ja kolmandagi... Üleüldine rammestus ehk laupäeva hommik. 17:51 0 comments

teisipäev, märts 02, 2004  

Ma mõnikord tahaks mõista masinate psüühikat. Eriti enda arvuti oma, mida ma kord õrnalt silitan, kord jälle ühe tutaka annan, kui ta mul kõik nässu keerab. Ma ju puhastan teda sodist, loobun hinge värisedes oma väärtuslikult prahist ja annan talle hingamisruumi. Selle peale tema aga uriseb ega kavatsegi ennast liigutada. Kurjaks teeb. Kurvaks teeb. Mul puudub täielikult igasugune mehhaaniline empaatiavõime.

Puudub ka arukas mõtlemine - ma nimelt jäin jõusaali kolmveerand tundi hiljaks, sest istusin kodus arvuti taga ja sõin komme. Ei söönud, õgisin. Where's the sense in that?! 00:16 0 comments