Asjad on selleks korraks tehtud. Hea tunne on, ehkki mõne päeva pärast algab trall uuesti. See on ikka täiesti kreisi, milline hedonist ma olen. Kardan, et see võib mulle kunagi saatuslikuks saada. Ma vaatan inimesi ja näen, kuidas nad sebivad ja pusivad ja kõike teevad, et aga millalgi kuskile jõuda. Mina tahaks ka kuhugi jõuda, aga mitte nii, et ma ennast vaimselt vägistama pean. See on mulle nii vastu, et ma isegi ei mõtle selle peale. Emm näiteks kindlasti jõuab kaugele, ta teeb ka meeletult palju tööd selle nimel. Vahe on selles, et ta lausa hingab seda asja, mida ta teeb. See on tegelikult suur vahe. Ma tean, mida ma teha tahan. Aga selleks, et seda teha, on mul vaja pisut eeltööd teha. Ja see võtab aega. Ja seni virisen ma ikka ja jälle:)
See koht, kus ma pimedas toas tean täpselt, kus lülitid asuvad, on mu kodu. Ausõna, tulin eile öösel koju ning avastasin, et see ongi mu Kodu:) Ma oleks võinud silmad ka kinni panna, et oleks topeltpime ja ma oleks ikkagi õigesse kohta lajatanud, et tuld põlema saada.
21:24 0 comments
