Ma mõnikord avastan, et olen jõle kahepalgeline. Ses suhtes, et võin olla äärmiselt terava keelega ja seda täiesti põhjendamatult ja samas olla esimene inimestearmastaja ja lihtrahva ema theresa. Ja nüüd leian end hoopis mõttelt, et kui ma oleksin ainult üks või teine, siis oleks ka ju jama? Kuidagi peab ju elus laveerima.. ennast erinevaid teid kasutades laadima. Miks olla tuntud pahurana või ülemeeliku rõõmupallina? Palju toredam on mõnel hommikul kallima ukse alla sõites teda joovastusega tervitada ja teinekord seenele saata:)
Tegelikult ma hoolin, armastan ja tahan, ehkki mõnikord seda öelda unustan. Aga oma eksimused märgin üles kogemuste lahtrisse ja elan edasi. Sõbrad tulevad tagasi koju. Ja mul on nüüd ju mu kool..
01:20 0 comments
Väsimus on peal. Rammestus tukub kuskil mujal, mitte siin. Meeled on erutunud ja emotsioone lühikese aja kohta harjumatult palju kollektsioneeritud. Eleanoor käis ja oli nii äraütlemata rõõmus mind näha. Tõepoolest, me polnud juba tervelt poolteist päeva kohtunud.. Tema on siis üks neist, kes minust Tallinnasse maha jäi. Ja kelle pärast ma seal nüüd tihedamini käima hakkan. Elu on ilus.
Ma mõtlen, et kas pidev rahulolematus on märk progressist või regressist. Kas see, kui ma teadlikult asetan ennast kõikvõimalikesse situatsioonidesse, näitab minu teadmatust või vastupidi - teadlikkust. Ehk isegi suutlikkust? Ma lähen ja teen, samal ajal igatsedes seda, millest ma ära läksin, seda uut asja tegema. Mõistad? Ma teen ja ma igatsen. Mulle meeldib olla kodus, aga ometi olen ma seal kõige vähem. Ja mu süda on kõikjal laiali. Oleks ju tunduvalt kergem seda mitte teistega jagada, hoida endale. Ent kõigest hoolimata armun ma iga päev. Või siis every other day. Sellega seoses tuleb meelde, et kohtasin juhuslikult Emmi Tallinnas ja pidime täna kokku saama. Aga miks ta ei helistanud? Või unustas?
23:51 0 comments
Oscar Wilde.
20:24 0 comments Okeiokei, üleüldine rahulolematus jälle. No mida sa hingelt ootad, kui see on mitmes suunas pingule tõmmatud? Viimane nädal on olnud kõikvõimalikke vastakaid emotsioone täis. Iseenesest on see täitsa kihvta. Näiteks igatseda sedasama inimest, kes selsamal hetkel on su kõrval. Või seda kohta, milles parasjagu oled. Nagu elaks hetkega läbi kõik nostalgia, mis kunagi painama hakata võib, et see siis kohe reaalsusega asendada. Aga samas - mõõdukas kiindumine on tervislik. Nagu on ka mõõdukas armukadedus. Nii ma siis kiindusin oma suvisesse töökohta koos nende inimeste ja lõhnadega, veinipokaalide ja sigaretisuitsuste öödega. Ja päevakorras on küsimus, et kuidas teadis ta sinna tulla just nendel päevadel, kui teda eelnevalt unes näinud olin?
Ülo on see ettekandja restoranis, kelle poole pöördutakse siis, kui on vaja kedagi, kes tegelikult ka teab, mida ta räägib. Ülo ei ole muidugi tema pärisnimi. Aga ta on kena naine, kelle nõtkus ja suurepärane töövõime on mingil hetkel kõik sealsed mehed ahhetama pannud. Siis on veel Beatriss, kes klassikalist mustrit järgides ettekandja ja ööklubitantsijana raha teenib, et oma imetabase elegantsiga moelavasid kaunistada. Jah, ja juba praegu vaatab ta mulle mõne ajakirja reklaamilt vastu ja naeratab meelalt... Ei saa mainimata jätta ka Kleod, sest need venekeelsed aariad ja jazzihelid, jäävad ka pärast teda veel nende ruumide seinadelt vastu kõlama. Sofia täiesti arulage mõistus ja slaavilik kirglikkus viis mind nii mõnigi kord endast välja ja sisse tagasi. Oi, ja siis see armas Päikesekiir, kes isegi nuttes naerab ja naerab pisarateni. Ja mina koos temaga.
Ja mehed, mehed, mehed... Naeravad, kokkavad, suitsetavad, musitavad, kaklevad, kallistavad, vaikivad, solvavad, solvuvad, meelitavad, igavlevad, kardavad, kaotavad, võidavad, saavad, annavad, hellitavad, võrdlevad, lõhnavad, laulavad, räägivad, karjuvad, sosistavad, segavad, jäävad, ootavad, jäävad ootama...
Tegelikult valetan ma iga päev ja kõigile, korraga...
00:46 0 comments
"Mis tunne on olla lill, puu, taevas?
Mis tunne on olla mõte?"
Ma küsin vastu
"Mis tunne on olla muusa?"
Ja me istusime selles lauas nende inimestega ja see mees sealt kõrvalt lauast tõusis püsti, kõndis mu poole ja ulatas mulle paberi, millel oli kerge käega tehtud visand minust.
Veiko, kas ma võin Sinu kallimat Sinu eest edasi armastada?
00:55 0 comments
19:22 0 comments
Aga Armsam on jälle mööda ilma laiali. Südamevalu-igatsust ei ole, on rahulolu-igatsus. Teadmine, et Ta tuleb tagasi ja on veel parem kui enne. Ja kommikorvi kuhi ei olegi enam nii kõrge..
14:16 0 comments
Ma ei saa aru, miks ei ole inimestel kodus piima. Elementaarne. Või siis vähemalt jogurtit. Sest praegu olen sunnitud imehea müsliga kuiva trenni tegema. Ja kus teil siin suhkur on?
11:50 0 comments
