pühapäev, veebruar 20, 2005  

See on nii lahe, kui trennis tuleb su üle tunne, et tantsiks ennast lõhki. Ribadeks, kui meeldib. Täna mul nii oli. Et plahvataks ja pisikesed minu tükid tantsiksid mööda hiiglasuurt saali latiinorütmides edasi. Kui ainult hing poleks kinni jäänud ja süda seisma.. Siis oleks päris kihvta olnud.
Ja sellise üüratuhea tujuga läksin ma ennast pesema ja pidin keset koledaid paljaid naisi ennast tumelillaks vihastama. Et ometi ei oleks kahekümne inimese peale kolm dussi, millest kaks ei tööta. Et ometi väikesed karvatud lapsed ei vaataks mind suu ammuli, kui ma vihast vahusena pead pesta üritan. Okei, olen nõus ootama oma aega, aga mida teha siis, kui sul ei ole RUUMI, et oodata? Higise ja väsinuna.
Ja sealt sai pihta minu tänaõhtune lumepalliefekt, mis päädis maailmavaluga minu enda generatsiooni pöördumatute kahjustustega rahulolematuse ja tormakuse vallas.
Kas ma tohin sünnipäevaks paluda selliseid ilusaid rindu nagu olid täna ühe mitte nii kena tsiki küljes? Mu enda pärast...

Andetu kitarrivirtuoos. 21:45 0 comments

reede, veebruar 18, 2005  

Vahepeal oli paha olla. Tead küll - et kui oled mingi inimesega harjunud, siis ei taha mõelda, et mis saab siis kui.. Ehk on see selline naiselik nõrkus, et tahad "forever and ever", aga samas tead, et see ei ole reaalne. Ja siis mõtled, et "aga ma ju tahaaan!!". No ja nii edasi ja nii edasi kuni selleni, et vaatad ennast peeglist ja näed emast. Sedasama emast, kes mu eelmises sissekandes figureeris.
No vot, ja siis mõtlen, et ei ole emane. Et oleks hoopis naine. Ja oledki:)

Ja see naine läheb praegu kitarritundi. Ja hakkas võtma seksuaalkäitumise loengut. Ja läks tagasi stuudiosse tantsima. Ja tahab minna teisipäeval Eleanoori raamatu esitlusele. 14:34 0 comments

pühapäev, veebruar 13, 2005  

Mul on kombeks muutuda. Aga samamoodi on asjadel kombeks muutuda. Nagu ka suhetel. Viimase nädala märksõnaks on eudaimonia. Ma keeldun olemast mitterahul. Ma ei keeldu tegemast mööndusi, kuid vaid siis, kui eesmärgiks on heaolu. Mulle meeldib, et olen naine, aga ei meeldi see, et olen emane. Tagantjärgi mõeldes on oma samuti emaste sõpradega koosviibimiste peateemadeks ikkagi isased. Ja see on pehmelt öeldes tobe. Ja mul on enda pärast häbi, iseenda ees. Et ma ometi ei manduks!

Nii palju oleks öelda, aga ei viitsi. Lihtsalt ei viitsi. Need tantsijate blogid inspireerivad. Eleanoor inspireerib ja Kallim inspireerib. Aga kirjutada ei viitsi. Küll aga viitsin vaadata küünlaleegi varju seinal, kuulata teleka helisid ja mõelda, et juba terve aasta..

Mina. Ma. 22:44 0 comments

kolmapäev, veebruar 09, 2005  

Kuidas olla nii, et see, mis haiget teeb, haiget ei teeks?
15:19 0 comments