Ma käisin eile No Big Silence'i kontserdil. Ma tahaks sulle sellest rääkida, aga ma ei viitsi. Hea, et aeg-ajalt tuleb elus ette inspireerivaid hetki, mis tekitavad mõneks ajaks sellise omapärase vau-efekti. Kui sa minuga kokku satud ja tahad, et ma sulle räägiks, siis ma teen seda.
Minu RSS-is on üks blogi, mille omanik teeb sissekandeid äärmiselt harva. Ma leidsin selle kunagi hästi-hästi kogemata ja see jäi mulle silma. Ja kui ma täna oma rutiinset ülevaadet teostasin, tekitas see emotsiooni. Mitte väga paljud blogid ei tee seda. Õigemini - enamus ei suuda kedagi tegelikult liigutada. Aga see mees suudab. Ta ei virise ega vingu, aga see, mida ta mõtleb, paneb kaasa mõtlema. See ongi justkui hea kirjamehe tunnus - kui ta suudab oma mõtted panna selliselt paberile nagu need tema peas on. Sest olgem ausad, meil kõigil on peas geniaalsed mõtted, aga paljud ei suuda neid selliselt väljendada, et see sama geniaalsus teisteni jõuaks. Samamoodi nagu on hea tantsija see, keda vaadates ma jään uskuma, et see, mida ta teeb, ongi tantsu looja mõte. Ja et kehv tantsija tõlgib tantsu autori mõtteid, aga tõlkes läheb ju palju kaduma...
Kui sa tahad ka seda blogi lugeda, siis anna mulle märku. Lingin hea meelega.
Kui ma eelmine kord rääkisin jõuludest ja sellest pseudo-virinast selle ümber, siis täna tahaks veelkord jõuludest rääkida. Kui Emm küsis täna, et "noh, on siis jõulutunnet ka?", siis ma pidin paratamatult vastama - aus nagu ma olen - et mul ei saa jõulutunnet olla, sest ma olen omadega veel eilses rokk-kontserdis. Aga kui ma jõudsin koju ja tegin lahti oma postkasti ning leidsin sealt mitu-mitu armast jõulusoovi ja -mõtet oma klientidelt ja partneritelt (sekka ka nõmedaid ja igavaid), siis tekkis küll korraks tunne, et inimesed on tegelikult ju ilusad ja head. Selline natuke egotripp tunne, kui sa oled kellelegi iseenese teadmata öelnud midagi ilusat või teinud midagi head ja nad sellest sulle teada annavad.
Onju.
Ma ei soovi sulle häid jõule, aga ma soovin, et sul oleks hästi mõnusad kaks päeva. Pane piparkook põske, soojad sokid jalga ja tõmba diivanile kerra. Ja kui viitsid, siis võta kallim ka kaissu. Sest nii on hea. Ja nii on aus. 21:09 2 comments
Uueks trendiks on hoopis see, et "kui ei seedi, siis ära söö". Eriti tobe on minu arust jõulude ajaks muidugi kuskile Egiptuse plastmassist randa minna:) Lahä, kui saad minna Norrasse või veel ägedam - Võrumaale näiteks, sinna sügavate metsade vahele.. Kuuske ei pea võtma ja kingitusi ei pea tegema. Aga võib, kui tahad ja viitsid. Eriti popp on see, kui sa teed kingitusi ega eelda, et sulle neid vastu tehakse. Nagu mu vend, kes otsustas, et sel aastal tuleb jõuluvana ainult väikestele inimestele.
Minul käis juba eile üks jõuluvana ja sõbrad käisid koos minuga õhtusöögil. See hedonistlik loom minus ärkas taas ja armastas seda, et ta on olemas. Ma väga väga soovitan sul külastada uut kohta Tartus. Selle nimi on Kaks ja ta asub Ülikooli tänaval. Seal, kus vanasti asus Bambus. Ta on pisut peenem kui Maailm, aga pisut kodusem kui Barclay. Seal on superhead toidud. Ääretult hea valge majavein (Tommasi Bianco). Normaalselt närvitsev ettekandja-neiu ja Sven, kes on väga pädev.
Ühesõnaga - mulle meedib, et jõulud olemas on. Mitte sellepärast, et Kristus siis sündis ja hallelluuja, vaid sellepärast, et siis võtavad kõik aja paariks päevaks maha, tsillivad ja lükkavad aiaväravas lund. Need, kes leiavad, et jõulud on mõttetud, sest keegi ju tegelikult Jumalat ei usu, on lollid. Eriti, kuna Jumalat pole tegelikult ju olemas. Ja need, kes ütlevad, et jõulude ajal on nii palju sebimist, et ei saagi neid ju tegelikult nautida, on ka lollid. Või on nad tallinlased, kes on ära unustanud, et aeg käibki tegelikult täpselt nii kiiresti või aeglaselt kui sa ise. Nii et, võta müts ära, saapad jäta ukse taha kuivama ja astu sisse. 11:09 0 comments
Igatahes on selleks korraks kool läbi ja ma võin hakata jõule pidama. Plaanid on ilusad, nagu igal aastal. Teha paar armast kingitust kõige armsamatele, kodus perega midagi imehead vaaritada ja jõululaupäeval vaikselt oma kodu ilu nautida. Lisaks veel mõned õhtud sõpradega ja kontserdid.. Kenake.
Mulle natuke meeldib, et lund ei ole. See tähendab, et autoga sõita on normaalne ja väljas ei ole nii külm ka, et ripsmed jäätuvad üksteise külge kinni. Selline mõistlik on olla. Ma kujutan ette, et see on selline Euroopa keskmine talv ja kuna me oleme nüüd ju Euroopa riik, siis on igati loogiline, et ka meie kliima on Euroopa Liidu nõuetele kohane. 14:24 0 comments
Ja kohe kindlasti ei saa ma jätta rääkimata sellest, kuidas ma eile täiesti põhjendatult äkkvihastusin ühe teenindaja peale ja talle toitu täis taldriku letile viskasin. Ma muidugi ei hakka varjamagi fakti, et ma käin aeg-ajalt Lõunakeskuse hiinakas söömas. See jääb sageli tee peale ja seal on hea bufee-valik. Aga kui umbes minuvanune näitsik käitub minuga nagu depressiivne õpetaja mõne algklassiõpilasega, siis ajab ikka närvi küll. Mind absoluutselt ei huvita, et tema ema lõi talt poisi üle või et ta jõulupreemiat ei saa - mina tahan saada kui mitte head, siis vähemalt normaalset teenindust. Ja ma ei tolereeri ebaviisakust, mis tekitab minus tunde nagu tekitaksin ma oma sooviga natuke süüa, klienditeenindajale põhjendamatuid piinasid. Kuskilt jookseb ju piir, kas pole?
Vähemalt on Tallinna ja Tartu vahet käivas rongis väga sõbralikud teenindajaonud. See on väärikuse küsimus. Nii minu kui ka teenindaja oma.. 08:05 0 comments
Eks sellised asjad ole mõtlemises kinni. Ma olen juba nädal aega mõelnud ja rääkinud, kui rasked mul järgnevad kaks nädalat on. Kuidas kool ja töö on nagu kaks armukest, kelle vahel pean end jagama..
Kui maha istuda ja plaani pidada, siis tegelikult asi nii hull ei olegi. Aga ikkagi ma mossitan ja ootan, et viimane eksam juba läbi saaks ja ma saaks jõulupuhkusele minna. 15:39 0 comments
