neljapäev, juuni 30, 2005  

Tallinn ei tahtnud, et ma ära läheks. Aga need punased naiste püksikud, mis hooletult, kellegi jalast (kõndimise ajal, ma eeldan) otse tänavale kukkunud olid, lausa ajasid mind minema. Poolvihasena trampisin bussijaama poole, suutmata oodata rongi väljumist, kus oleks koos teistega tuntavalt mugavam olnud. Tartu kui sihtmärk ei olnud iseenesest oluline. Luges vaid see, et sealt linnast ära saada. Tööpäev läks ju korda ja ilm oli ka ilus, ent linn mitte. Südalinn oli kole. Mingid turistid. Vanamees mu ees sülitab võimsa klimbi oma tatti minu jalge ette. Hammaste vahel krigiseb Tartu mnt. tolm. Meelega ei võta ma hetkel üleliigset jakki seljast, sest aega ei ole. Ära on vaja saada.

Ja inimsed on viimasel ajal imelikud. Nädalase vahega satun peale inimestele, kes parasjagu tänaval surnut mängivad. Kõigepealt kaks tüdrukutirtsu, kellest üks on selili maasa ja teine vahib ringi ning mina õnnetu autojuhina jään seisma ja kogun sellise vaatepildi juures pisut mõtteid. Mõne ülipika sekundi pärast otsustab toosama "surnud" neiuke pead tõsta ja mulle meelalt naeratada.
Viimane selline kogemus paari päeva tagusest kuumast õhtusest Tartust, kus Ülikooli Raamatukogu ees mingi mees siruli kivisel tänaval aega veedab. Vahin lolli näoga läbi oma auto tolmuse akna ja mõtlen, mida teha. Enne, kui midagi juhtuda saab, tõstab mees pea ja naerab. Palun väga. Inimesed ei ole surnud, nad on hullud.

Mina ise ka. Tahaks juba sinna maale. Kaalun isegi näppude mullaseks tegemist:) 22:59 0 comments

laupäev, juuni 25, 2005  

Tõeline suvi on. Mõned hilised keskkooli, baka ja magistri lõpetajad said õnnitletud. Tore on. Koolid mulle meeldivad. Käisin mõne päeva jooksul kaheksas Tartu koolis. Oli asja, ütleme nii. Aga mingi udupeen tajutav soojus on nendes pisikestes kommuunides, mis mulle meeldib. Ehk kui ise selle sees olla, siis seda nii ei taju, aga väljast tulles hakkab ninna lõhn ja meeleolu. Ja see haarab.
Ööd on meil siin kuumad. Eriti minu juures, teise korrus tubades. Kes on käinud, see teab. Siiani olen suutnud ühte voodisse pidama jääda, kuid ega needki ajad enam kaugel ole, kui ma kolme toa vahet öösiti jooksma hakkan, et vaid vähe jahedamat und leida.
Paljud on ära sõitnud. Magusmõrkjad vaiksed päevad töö juures või ahvatlevad õhtud kallima ja kallimatega. Suured plaanid. Väike ootusvärin. Mesine rahulolu. Kibe igatsus. Higine nahk. Rummikoola. Filmid. Tõeline suvi. Eudaimonia. 21:50 0 comments

neljapäev, juuni 16, 2005  

Ma elan üle oma võimete. Olen seda alati teinud.
Mulle meeldib raha kulutada. Kasutada seda erinevate asjade ostmiseks. Mul endal ei ole reeglina raha, mida kasutada. Minu öökapis ei ole vana rahakoti vahel viiesajased. Minul ei ole elukaaslast, kellega mul oleks ühine, lõppematu pangaarve.
Aga ma elan nii nagu mul see oleks.
Ma armastan inimesi. Mulle meeldib neid eemalt jälgida ja eemalt endale armsaks pidada. Ma elan nii nagu oleks mul afäär igaühega neist. Justkui jätkuks mul tõepoolest südant neid kõiki armastada. Mul ei ole seda.
Aga ma elan nii nagu mul see oleks.
Ma käin koolis. Mul on töö. Mul on võimalused täiesti olemas. Mul on kuninglik kõrkus, haavatav eneseuhkus. Mul on mu hirmud, aga nad kardavad mind. Ma elan nii nagu mul oleks potentsiaali vallutada maailm. Ma ei tea, kas mul see on.
Aga ma elan nii nagu mul see oleks.
Ja nii ma elan. Iga päev üle oma võimete. Ja loodan, et ma üle serva ei kuku. Loodan, et elu ei suru mind põlvili minu enda võimete ette. 01:09 0 comments

esmaspäev, juuni 06, 2005  

Ma unustasin ära, mida ma siia kirjutada tahtsin. Ma unustasin Talle öelda, et käisin Ta näitusel. Ma unustasin öelda aitäh, et Ta mu jooksma viis. Ma unustasin öelda tsaupakaa Laurale, kui kodust lahkusin. Ma unustasin vaadata vihma. Ma unustasin magades ärkvel olla ja Teda endasse ahmida. Ma unustasin igatseda Teda. Ma unustasin minna magama ja oodata Tüdruku kõnet..

Tuli meelde. Head ööd, sest lind akna taga laulab. 00:43 0 comments

neljapäev, juuni 02, 2005  

Kadri, mida me veini kõrvale joome?*

*Poes, Tüdrukuga 00:13 0 comments