Mul on kombeks muutuda. Aga samamoodi on asjadel kombeks muutuda. Nagu ka suhetel. Viimase nädala märksõnaks on eudaimonia. Ma keeldun olemast mitterahul. Ma ei keeldu tegemast mööndusi, kuid vaid siis, kui eesmärgiks on heaolu. Mulle meeldib, et olen naine, aga ei meeldi see, et olen emane. Tagantjärgi mõeldes on oma samuti emaste sõpradega koosviibimiste peateemadeks ikkagi isased. Ja see on pehmelt öeldes tobe. Ja mul on enda pärast häbi, iseenda ees. Et ma ometi ei manduks!
Nii palju oleks öelda, aga ei viitsi. Lihtsalt ei viitsi. Need tantsijate blogid inspireerivad. Eleanoor inspireerib ja Kallim inspireerib. Aga kirjutada ei viitsi. Küll aga viitsin vaadata küünlaleegi varju seinal, kuulata teleka helisid ja mõelda, et juba terve aasta..
Mina. Ma. 22:44 0 comments
