Kui sa pärast mõnetunnist porisemist loed horoskoobist, et "sul on täna paha tuju", siis võtab ikka näo naerule küll, sest sa vähemalt said teada, miks sul tuju sitt on. Nii algas minu päev. Tegelikult kahtlustan ma, et see sai alguse juba eile öösel, kui ma tõdesin, et Tartu on täis kuradima ilusaid naisi. Ma lausa kohkusin. How high can the standard go? Ja ma nõustun selle Ameerika-Prantsuse poisiga, kes meie lauas oli, et eestlasi on raske käima saada, et Võrumaa on ilus ja et Carmen Kass on seks. Ja eilne öö oli full of the likes of her. Ilust ei väsi ma vist eal..
Ma pean plaani. Selle kohta, et mis minuga edasi juhtuma hakkab. Õigemini, mida ma tahan, et minuga edasi juhtuma hakkaks. Ja kuhu poole ma püüdlema hakkan. Ma ei saa õppida lendama, pilvi kallistama ega tähtsaid inimesi unustama. Ma ei taha õppida mind ümbritsevat for granted võtma ega detailides ilu mitte märkama. Ma kardan õppida olema see, kes ma tegelikult olla võiksin. Aga ma võtan ühe oma käe teise oma kätte ja alustan sellest, et saan ühelepoole oma esimese kursuse teise semestri ja nende faking uurimistöödega. Ahjaa, ja ma ei taha õppida vaatama poliitikute sisse. See on ajaraisk. Pole midagi vaadata..
23:27 0 comments
