Üleüldine rammestus. Öine Tähtvere oma üürgavas vaikuses ja päikese kisendav valgus läbi teki. Hedonism suure algustähega. Ma isegi ei näe enam teisi inimesi enda ümber ringi sagimas. Tundub, et ka nende argipäevad on vajunud magusasse unustusse nagu minul. Tahe on, aga viitsimist ei ole. Ja nii ma siis leban teki all, kuulan, läbi avatud akna mida inimesed tänaval räägivad ja kujutan endamisi nende liikumist ette. On tahe minna akna juurde ja seda vaadata, aga viitsimist ei ole. Kujutan ette, kuidas endale hilbud ümber viskan, juuksekummi hooletult ümber oma sassis juuste seon, köögist ühe mahlase õuna haaran ning koju sõidan. Aga ei. Ma ainult kujutlen seda. Ja nii tunni esimese, tunni teise ja kolmandagi... Üleüldine rammestus ehk laupäeva hommik. 17:51 0 comments
