Täna, 31. detsember, 2007
Tahan ma seda või ei, usun ma ikkagi, et need inimesed, kellega uut aastat koos vastu võtan, mängivad terve aasta jooksul minu elus olulist rolli. Küsimärk. Täna olen ma oma uue perega. Mul on kook ahjus ja ma natuke kardan, et see ei kuku nii välja nagu ma plaanisin. Aga ma annan oma parima. Varsti saabuvad külalised. Veel mõned tunnid..
23. detsember, 2006
Pane piparkook põske, soojad sokid jalga ja tõmba diivanile kerra. Ja kui viitsid, siis võta kallim ka kaissu. Sest nii on hea. Ja nii on aus.
27. detsember, 2005
Haagis tundus, et kõik on nüüd minu - minu harjumine, minu kodu, minu sõbrad, minu odav vein ja minu mälestused. Seda kõike on selgelt liiga palju.
24. detsember, 2004
Üldsegi meeldiks mulle rohkem, kui minu maailm ei lähtuks nii palju minust endast. Kui inimeste maailmad ei lähtuks nii palju nendest endist/.../Elada nii, et minu isiksus mulle ette ei jääks..
30. detsember, 2003
Mulle meeldib see, kuidas ilmetutest asjadest saab sõnadega teha midagi ilusat. Kuidas sõnade viisistamisega saab kellegi ihule tuua erutusevärinad. 16:01 0 comments
Kui aknast välja vaadata ja natuke elu üle järele mõelda, siis on meie ümber nii palju halba. Ja seda veel lisaks sellele halvale, mis tuleb meie enda seest - loomupäraselt. Mõni halb unenägu, koormav tüütu kohustus, king, mis hõõrub või unistus, mis ei saa kunagi täituma.. Ja nii me marineerime ennast selle saasta sees ja seejärel valame selle pähe neile, kes on meile kõige lähemal - neile lähedastele, ilma kelleta meid suure tõenäosusega olemaski ei oleks. Vähemalt mitte sellisel kujul.
Aga miks meil läheb meelest oma kallimaid hoida? Sellele küsimusele tahan ma oma elu lõpuks vastuse leida.
Minu hommik algas täna armastusega. Sellised hommikud on head. Viimane tund töö juures ja ma pole absoluutselt midagi asjalikku teinud, peale selle et organiseerisin ja korrastasin oma mp3-mängija artistide ja žanrite kaupa ära:)
Veel üks väike ja tähtsusetu nädalavahetus ja käesoleva aastaga on kööga. Kahtlemata oli see minu jaoks suur aasta. Kaks suurt unistust läksid täide. Lisaks neile ka selline, millest unistadagi ei olnud julgenud. Mulle tundub, et praegu on see aeg minu elus, kus iga aasta võib olla Eriti Tähtis Aasta. Ja ka minu sõpradel on iga aasta Eriti Tähtis Aasta, sest me oleme sellises eas. Ja see on lahe. See on tõepoolest lahe. Kõik muutub, kõik kasvab ja kaob. Mõtle kui igav elu oleks, kui keegi ei sünniks, keegi ei armuks, keegi ei läheks lahku ja keegi ei sõidaks päriseks minema...
You took a chance on loving me
I took a chance on loving you
/Katie Melua "If You Were Sailboat"/ 14:54 0 comments
Veel kaks tundi ja viisteist minutit tööl olla. Kui päris aus olla, siis ma veedaksin need kaks tundi ja viisteist minutit täielikus üksinduses. Kui olla millelegi heale nii lähedal, siis on üsna iseenesestmõistetav, et tüütud kolleegid, tühi jutt ja kohustavad e-mailid teevad olemise ainult mõrumaks. Hea, et mul on olemas klapid, muusika ja suurepärane oskus kohustusi edasi lükata.
Ma vaatasin oma selle peagi läbi saava aasta põgusalt üle. Plaanis oli teha väike ülevaade suurematest tegudest ja kordaminekutest. Aga teada värk, et ma ei ole oma blogis eriti detailne, nii et peale ülikoolilõpetamise ja Pärnusse kolimise ma suurt teada ei saanud. Teisisõnu, need kaks olidki minu selle aasta märksõnad. Üks esimeses ja teine teises poolaastas. Lihtne.
Aga ma mõtlen selle aasta peale veel. See pole ju veel päriselt läbi. Esimest korda elus veedan jõulud emast ja isast eraldi. Seegi on tähtis. Minu jaoks. Et olen justkui päriselt ka suureks saanud. 11:41 0 comments
Näiteks on mul Tallinnas päris mitu sellist inimest, kellega on mingil eluperioodil tihedalt suheldud ja kontakt on siiani säilinud. Aga ma ei leia endas piisavalt motivatsiooni, et Tallinnas olles neile helistada ja teha ettepanek kokkusaamiseks. Pigem hängin ma Viru keskuses lootuses endale mõni uus hilp või kulin soetada. Pealiskaudne, eks? Aga samas nii tavapärane. Ja küllap käituvad nemad samamoodi kui minu lähedale satuvad. Aga miks see nii on?
Kui praegu piirduvad meie põgusad msn-i vestlused teemaga "peaks kokku saama", siis varsti hääbuvad needki ja lõpuks hakkan juba lootma, et ma seda inimest juhuslikult seltskonnas või tänaval ei kohta. Mitte sellepärast, et ta mulle enam ei sümpatiseeri, vaid lihtsalt sellepärast, et suhtlemine on juba piinlikkuseni veninud. Ja mõne aasta pärast avastan, et olemegi täiesti võõraks jäänud...
Head suhtlejad on mulle alati sümpatiseerinud ja inimesed, kellel on igal pool sõpru-tuttavaid, on mind alati kummastanud. Sest ma tean, et mina ei suudaks kunagi oma sotsiaalset kapitali nii suureks kasvatada. Just selsamal põhjusel, millest ma eespool rääkisin. Minu kapitali puhul kehtib justkui aine jäävuse seadus - see ei suurene ega vähene, vaid muundub. Teisisõnu, kui see ühest otsast kasvab, siis teisest otsast ta juba kahaneb.
Aga õnneks on mul olemas ka need sõbrad, kes on justkui head takjad - nad lihtsalt on su küljes ega kuku ilma suurema rapsimiseta ära. Ja mul on neid iga kord hea meel näha. Mind huvitab nende käekäik ja heaolu. Ja ma panen nad oma jõulukaardisaajate listi, kohe vanaisa ja vanaema nime järele...
Piece by piece
Is how I let go of you
Kiss by kiss
Will leave my mind one at a time
One at a time
Katie Melua "Piece By Piece" 16:03 1 comments
Eile läksin ma hulluks. Heas mõttes. Hullusin selles naistele omases mõttes, kui neil tekib mingi kinnisidee, mida suudab peatada vaid force majeure ise. See on see bussiga sõitmine, kui sul on kaks ja pool tundi aega, et vaadata tõtt oma mõtete ja plaanidega. Nüüd on mul peaaegu et uus kodu. Loodan, et kui minu isiklik force majeure koju tuleb, et meie uus kodu ka talle meeldib.
Tundub, et paika on loksunud ka minu "uue aasta resolutsioonid". Peale selle, et ma olen parem, ilusam ja edukam, plaanin hakata kasutama kvaliteetkosmeetikat ja soetama kultuuri. Viimase all pean silmas DVD-de, plaatide, raamatute ostmist. Sel nädalavahetusel tegin sellega juba ka algust, ostes 3 filmi ja 2 plaati (millest üks oli juhuslikult HND ja sai ostetud kingituseks tädipojale:). Aga filmiklassikat ostsin igaks juhuks, tagavaraks ja ehk veidi ka eneseupitamiseks.
.gif)
Dave Bentoni uue plaadi ostsin ka. Et miks? Ei oska vastata. See otsus oli eksprompt ja tugines puhtalt kõhutundel. Selline hea ja mõnus kergmuusika, mida kuulata siis, kui oled armunud või püüad seda uuesti läbi elada. Ahjaa - Mihkel Raud lõi paffiks. Sjuupa. Onju Herx?
Kuna kallimat ei olnud, siis uinusin Brad Pitti, Aidan Quinni ja Anthony Hopkinsi vahel. Aga uni oli magus:)
Süda. 09:16 0 comments
Veiko läks ära ja ütles, et blogi ta pidada ei saa. See olevat liiga avalik, et oma isiklikke mõtteid avaldada. Kui palusin tal oma mõtted eelnevalt ära filtreerida, siis kadus tema jaoks blogi pidamise mõte. Teeb selle asemel hoopis pilte. Kui järele mõtlen, siis minu blogi on viie aastaga läinud üha avalikumaks. See tähendab, et üha enam töötan oma mõtted enne läbi, kui siia üles tähendan. Mis omakorda tähendab, et palju asju jääb ikkagi minu sisse. Suletuks.
Aga kellega ma siis oma mõtteid jagan? Kallima poole ju ei saa pöörduda, kui minu mured on temaga seotud. Ema on ju ka, aga ei taha Ema Südant koormata. Pealegi tahan "vati seest" välja tulla, suureks saada. Parim sõbranna ja need teised, kellega nii palju on koos läbi elatud, nemad ei tea ju seda igapäeva.. seda tausta. Ja mis kasu mul neist ongi, kui nad on sama elukogenematud kui mina?
Ma mõtlen, et iga uue inimesega suheldes jätan ma nii palju rääkimata. Käiku läheb vaid see, mis mind selle inimesega seob ja mida ta minust juba teab. Ma ei ootagi, et uus tuttav oma saladusi mulle räägiks. Pigem tekitab see kohmetust, sest ma ei mõista neid ju tegelikult.
Kas see tähendab, et terves maailmas ongi mul ainult mina?
Õnneks mitte. Mul on mu vend. Armastan. 12:25 0 comments
Esmaspäevad on muutumas üha ebameeldivamaks. Ma ei tea isegi, mis juhtunud on. Kas ma peaksin muretsema? Või on asi selles nn. enese motiveerimises. Ma ärkan öösel selle peale üles, et meenuvad mingid asjad, mis töö juures lahendamist ootavad. Siis ma keskmise tööinimesena natuke aega muretsen nende pärast ning hommikul ärkan tundega, et kõik on halvasti. Kui aga natuke järele mõelda, siis ei ole miski nii hull ja ma lihtsalt ei viitsi tööle minna, et "to-do" listi läbi võtma hakata. Seega lõppkokkuvõttes on asi selles, et ma olen hedonist ja natuke pelgan kohustusi.
Esmaspäevast on juba üks tund läbi.
Kolmas esmaspäev alates tänasest on jõululaupäev. See on vaba päev, vaba esmaspäev. Ootan. 09:37 2 comments
