Äratuskella helinast kuni tööle jõudmiseni kulus mul rekordilised üks tund ja 45 minutit. Milline ajaraiskamine, eks? Samas, pole mõnusamat asja kui unised hommikud, dušš ja võileivad. Luban, et homme hommikul magan kauem.
Eile läksin ma hulluks. Heas mõttes. Hullusin selles naistele omases mõttes, kui neil tekib mingi kinnisidee, mida suudab peatada vaid force majeure ise. See on see bussiga sõitmine, kui sul on kaks ja pool tundi aega, et vaadata tõtt oma mõtete ja plaanidega. Nüüd on mul peaaegu et uus kodu. Loodan, et kui minu isiklik force majeure koju tuleb, et meie uus kodu ka talle meeldib.
Tundub, et paika on loksunud ka minu "uue aasta resolutsioonid". Peale selle, et ma olen parem, ilusam ja edukam, plaanin hakata kasutama kvaliteetkosmeetikat ja soetama kultuuri. Viimase all pean silmas DVD-de, plaatide, raamatute ostmist. Sel nädalavahetusel tegin sellega juba ka algust, ostes 3 filmi ja 2 plaati (millest üks oli juhuslikult HND ja sai ostetud kingituseks tädipojale:). Aga filmiklassikat ostsin igaks juhuks, tagavaraks ja ehk veidi ka eneseupitamiseks.
.gif)
Dave Bentoni uue plaadi ostsin ka. Et miks? Ei oska vastata. See otsus oli eksprompt ja tugines puhtalt kõhutundel. Selline hea ja mõnus kergmuusika, mida kuulata siis, kui oled armunud või püüad seda uuesti läbi elada. Ahjaa - Mihkel Raud lõi paffiks. Sjuupa. Onju Herx?
Kuna kallimat ei olnud, siis uinusin Brad Pitti, Aidan Quinni ja Anthony Hopkinsi vahel. Aga uni oli magus:)
Süda. 09:16 0 comments
