esmaspäev, mai 31, 2004  

Mõnikord kohe läheb kõik kehvasti. Kool käib üle jõu, sõbrad nagu ei saaks enam sust üldse aru, ööd on rahutud ja hommikud algavad liiga vara. Aga samas on ka aegu, kui kõik on väga selge, klaar. Suvalisel hetkel tekib tahtmine kedagi kõvasti kallistada ja meeletult suudelda. Sulle tundub, et sinu ümber on inglid ja väikesed roosad saatanad, kes on kõik nii ime-erilised.. Isegi valu ei ole nii valus enam. Kuid ükskõik, mis seisus sa parasjagu ei oleks, taandub kõik sellele, et sa oleksid elus. Et su kallim sind ootaks, et oleks tegevusi, mis ootavad lõpetamist ja unistused ei oleks veel lõpuni unistatud. 19 aastaselt surra on liiga vara. Tule tagasi ja lõpeta kool. Tule ja armasta edasi!!!

And everytime I see you in my dreams
I see your face
you're haunting me
At night I pray
that soon your face will fade away..

Tädipoeg Veiko 06.12.1984 - 30.05.2004 14:07 0 comments

pühapäev, mai 30, 2004  

Naabritel oli täna mingi pulmapralle. Nad okupeerisid totaalselt ümberkaudsed hoovid ja teeääred, et tobedalt vihmas lõdisedes mingeid talumatult ebaoriginaalseid traditsioone harrastada. Ja pruudi kleit, selline vahukoore-sarnane ja kahisevalt out.
Tüüpilised Eesti pulmad on mulle alati vastumeelt olnud. Need süldipeod, viinapudelid ja pulmarongid, mis liikluse sassi ajavad.. Milleks? Kui on olemas naine ja mees, tahtmine ja teadmine, milleks siis veel need meeletud orgiad? Kahekesi jõekaldal... 00:18 0 comments

neljapäev, mai 27, 2004  

Eksamirindel muutuseta.. Mul on olnud mõne päeva jooksul juba nii mõnedki eksamid ja lõpp küll paistab, aga alles eemalt, taamalt.. Mis mind imestama paneb on see, et mul on suhteliselt ükskõik nendest. Kui ma esimest sessi harrastasin, siis pidid närvid enne nii mõndagi eksamit üles ütlema. Aga nüüd teen ma neid lausa mõnuga. Kõik räägivad, et enam ei jõua, ei taha. Nojah, aga vahelduseks võiks ju midagi kasulikku ka teha. Minu tudengielu on niigi üsna loodrimaiguline.
Kahe tunni pärast lähen tegema Eesti riigi ja ühiskonna eksamit Toomlale. Mis seal ikka. Vana ise on ääretult tore. Sümpaatne naljanina, kellele kuulub enamike võimuteadlaste rumal süda. Ja kui mitte just süda, siis poolehoid kindlasti..

Suvi läheneb meeletu kiirusega. Järgmisel nädalal hakkan tegema seda, mida on plaanis teha läbi terve tuleva suve. Ilmad räägivad küll teist juttu, ent kaua seegi enam kestab.

Mul on hea olla. Ma tahan, ma tahan, ma tahan... 12:11 0 comments

teisipäev, mai 25, 2004  

Mulle meenus täna mu juuksurpoiss. Käisin tema juures peaaegu 2 aastat ja iga kord oli omaette elamus. Me ei rääkinud kunagi juttu, ma ei tea tema kohta mitte midagi peale nime. Ometi läksin ma uusaastööl tema juurde ja me kallistasime pikalt.

Aga mul on olnud ka päris "filmi-romaane", mis algavad nii ilusalt, et ma nutan, kui ta linnast ära läheb, ent aasta hiljem vaid õudusejudinaid tekitavad. See on nii naljakas, kuidas minu arvamus Temast graduaalselt iga ajaühikuga vähenenud on. Ja väheneb edasi. Inimene, kes magab kõigega, mis on emane ja liigub, on frukt omaette. Ja kui ta selleks tuleb pealinnast provintsi, et paralleelselt mitut tüdrukut teki all kõditamas käia, siis oskan ma selle peale vaid õlgu kehitada. Kergelt tulnud, kergelt läinud..

Mõned head lood, Vana Tallinna kohvijäätis ja kvaliteetaeg kallimaga.. 19:30 0 comments

laupäev, mai 22, 2004  

Tantsida nii, et vein üle pokaaliääre loksub... 10:46 0 comments

reede, mai 21, 2004  

Emm rääkis eile oma masekast, mis tal külas on. Mõtlesin ja ütlesin, et "saad üle". Õige ta ju on, aga seesama nn. ülesaamise protsess ongi kõige valulikum osa. Et tuleb otstest lahti lasta ja ise lendama hakata jälle. Selleks peab olema julgust natuke rohkem kui vähe.

Time doesn't change anything. It's what you do with that time, that counts... 18:03 0 comments

kolmapäev, mai 19, 2004  

Igal inimesel on sellised inimesed, kes kunagi kuhugi ei kao. Isegi siis, kui nad kaovad, siis tegelikult jäävad nad ikkagi. Mõnikord tulevad nad ka reaalselt tagasi sinu juurde, mõnikord kaovad reaalselt, kuid jäävad fantoomina kummitama sinu hetki. Ja tavaliselt ei ole need inimesed oma fataalsest staatusest isegi teadlikud, elades edasi oma lihtsat elu. Ja mõnikord olen ma ise see inimene, teadmata et olen see. Ja ma elan edasi oma lihtsat elu, mis on alati kordi komplitsseeritum, kui see igapäevaselt paistab. Ja sellepärast mulle mõnikord "igapäev" ei meeldigi. Sest ta ei ole tegelikult reaalne. Ta on lihtsalt igapäevane. Kate mingile keerulisemale komponendile elust. Eriti kurb on, et enamik inimesi elavadki seda katet. Ja see ongi nende elu. Ja need on need inimesed, kellest ma tänaval neid märkamata mööda kõnnin ja kelle sünnipäevad mul meeles ei püsi.

Ma kardan ja igatsen üheaegselt. 14:10 0 comments

esmaspäev, mai 17, 2004  

Kui ma ükskord ühes kohas üksinda aega mööda saatsin, tahtsin ma nii väga, et keegi oleks minuga koos seda aega mööda saatnud. Et ma poleks pidanud üksinda võõras linnas mööda mulle väheseid teadaolevaid tänavaid jõlkuma. Et oleks olnud partner, kellele näidata ime-erilisi möödakäijaid ja kurta, et kõht on tühi ja varbad külmetavad. Ja siis, pika ootamise järel, nägin korraks Emmi, kes teatas võidukalt, et ta oleks ka tahtnud sel moel üksinda jõlkuda, sest see pidavat kõigest kõige parem olema. Ma naeratasin, oskamata öelda midagi tabavat.
Aga nüüd olin ma suures osas omapead terve nädalavahetuse. Väljaarvatud need võõrad, kellest ma tüütul moel sõltuma pidin. Aga õhtud ja hommikud veetsin ma iseenda meeldivas seltskonnas. Ja iga kord oli eelmisest etem. Eriti just õhtu, kui ma selles võõras külmas korteris endale teki jalgade peale tõmbasin, vaarikatarretist sõin ja Eurovisiooni lõpuni vaadata ei jaksanud - väsimus, rammestus, rahulolu olid teinud oma töö. Ma igatsesin Neid, aga mitte nii, et see valu oleks teinud. Pigem oli see selline sümboolne ma-tahan-et-keegi-koos-minuga-siin-oleks tunne.

Võõrad inimesed jagunevad kaheks, aga kuidas seda sulle nüüd seletada...? Vaata, kui sinust keegi mööda kõnnib, siis ühe lühikese hetke pärast möödub sinust ka väike tuuleiil, mis on tema oma, tema lõhnaga. Ja nii jagunevadki inimesed minu jaoks sellisteks, kelle möödudes ma nende "iili" endasse ahmin ja need, kelle oma mulle absoluutselt korda ei lähe. Mõni lihtsalt tuleb sulle vastu ja on nii kütkestav, et temast osa saamiseks pead sa leppima vähimaga - pelgalt lõhnaga. Mul on olnud selliseid vene tüdrukuid ja mõni eriti salapärane kunstnikuhingega noormees.
Vene tüdrukutest rääkides ei saa ära mainimata jätta Olgat ja Soniat, kellega eile tööl olin ning kellest omal moel vaimustuda jõudsin. Nii siirad küsimused ja kütkestav aktsent, taibukus, ilu ja see, kuidas nad omavahel pudikeelset juttu ajasid oli nii talumatu, et ma tegin pähe näo, et saan aru kõigest, mida nad räägivad.

Mu kass on vanamutt. Ta sai eile seitsmeseks. Ma olin selle ära unustanud. Aga probleemi pole. See tehti mulle selgeks hommikul, kui mind nurrumise ja kräunumisega jalule aeti ja "tere,tere hommikust" öeldi... 13:38 0 comments

neljapäev, mai 13, 2004  

Tänane rahe oli nii pehme, nii pehme. Vaid mu siidikäed külmetasid pisut, kuid see ei heidutanud mind. Isegi mitte niivõrd, et oleksin jätnud loengusse minemata. Tegin ära kõik, mida tänane päev minult ootas. Nüüd on vaid veel jäänud kahetunnine sõit.. 17:35 0 comments

pühapäev, mai 09, 2004  

Ma olen hästi tundlik inimene. Meaning, et kui mul on olnud mingi viimasepeal elamus, siis mõned päevad pärast selle lõppu on nüri tuju kindlustatud. Põhjus ilmselgelt selles, et pean edasi seda igapäevast elu elama hakkama. Praegu on just selline faas. Ühe inimese kustutasin oma arvutist täielikult. Ühele tegin absoluutselt isikupäratu kõne. Ühte igatsen ja ei igatse samaaegselt. Ja no see, et ma pea vastu kõlari nurka ära lõin oli viimane tilk minu üsna madala äärega karikasse. Siis lendas inetuid sõnu nagu sedasamustki. Oi kus ma olin alles vihane. Jah, ma olengi selline. Aga need hood lähevad mul hetkega üle. Ainsaks meelelahutuseks oli täna see, et sain uue masinaga pika ja meeldiva sõidu teha. Nüüd loodan sellele, et tuleb hea uni ja ilusad unenäod.

Soome oli imetabane. Meeletult hea ilm. Meeletult vähe juurosid. Eriti toredaks tegi ürituse Ilusa Poisi kontsert ja meie jutuajamised Senatiplatsi suurtel treppidel. Hukutavalt palju imelikke, koledaid, ilusaid, naljakaid inimesi, tuntud ja vähemtuntud näod, edasi-tagasi saalimas. Käputäis uusi tutvusi ja päikeserandid kehal..

Ei tea, mis viga - Melissa ja Liina on läinud. Kuhu, seda ma ei tea. Kauaks - ka ei tea. Miks - ammugi ei tea. Kaaahju..
22:14 0 comments

neljapäev, mai 06, 2004  

Tsiteerin noormeest kõrvallauast - "Langevarjuhüpe on tühi-tähi võrreldes sellega, kui peaksin olema terve päeva Tartus". Iseenesest ilmekas võrdlus, aga ma siiralt kahtlen, kas langevarjuhüpe on nii mõnus absoluutne olemine, kui on mööda Tartu väikeste tänavate kolamine ja väikestes kohvikutes jäätee joomine. Ehkki sellisel puhul tekib minul kui põlisel Tartlasel, kes iseenda sünni puhul sai isegi medali stating "olen sündinud Tartus", instiktiivne kaitsereaktsioon. Aga eks see kõik baseeru ikkagi väärtushinnangutele. No kui sa oled nii igav inimene, et iseenda seltsis igav on, siis muidugi tuleb pealinna kolida. Mis siis, et võõrad - vähemalt on neid palju! Mul ei ole tegelikult pealinna vastu ka midagi. Kui aus olla, siis on mul temaga omad plaanid ja need meeldivad mulle pööraselt. Aga Tartu on Tartu on Tartu. Ja ehkki ma ise olen üsna ebatüüpiline üliõpilane, kes elab luksuslikus vanematekodus ((meaning, et puudub üürikohustus ja kohustuslikud makaronid) ja sõidab autoga, kaifin ma absoluuselt neid, kes lõõskava päikese käes murul, raamat ninal, unelevad ning kurnatult, ent lootusrikkalt suvealgust ootavad. See jõuetu äraolemine, vahepeal mõned pingutused, et kool päris unarusse ei jääks ning lõputud ajad oma Nendega. Ja minu arust on meil eriti vinge linnapea!

Huvitav, kas grill-liha kondenspiimaga on väärt proovimist? 22:28 0 comments

kolmapäev, mai 05, 2004  

Appi, mu küünelakk küünte peal mullitab ja juuksed võtavad võimust!! 19:15 0 comments

 

Ma ei taha, et minu maailmas oleks vaid üks inimene, kes oleks absoluutselt üle teiste. Kui üldse, siis vaid mu ema. Aga mitte mingi Mees, mitte mingi Naine, kes minu kõrval hommikul ärganud on. Mitte ükski neist pole olnud veatu. Ka aegu hiljem leian nende juurest elemente, mis mulle mitte kunagi meeldima ei hakka. Mitte ükski Muusa ega Kirjatsura ei veena mind selles, et minu idealistlik maailmapilt on vale. Mõnikord tundub, et olen nagu rongijaam - nad tulevad suure käraga ja lähevad veel suuremaga, võtavad osakesi minust endaga kaasa. Ja nende vahepeal on vaikus, mis lämmatab. Ja mõni üksik neist läheb minu peatuses katki ja on sunnitud siin veetma kauem kui hetke ja vähem kui igaviku..

And every time I'm close to you
there's too much I can't say
and you just walk away

Ma tean, miks mu uued naabrid mulle ei meeldi! Sellepärast, et nad on nii kuradi tavalised. Peale selle, et nad on jõletuma imelikud, on nad nii meeletult tavalised.. Take it as you get it! 18:54 0 comments

esmaspäev, mai 03, 2004  

Kuidas ülikoolis edukalt õigeks ajaks töid esitada?

1) tee kõik tegemised ruttu ära nii, et sul lõpuks lihtsalt ei jää muud üle, kui asjaga pihta hakata
2) vii arvutilaua peale hunnik raamatuid, et tekiks tark tunne
3) joo sünnipäevaks saadud lutipudelist koorelikööri ning tunne, kuidas seest võtab soojaks ja suus kipitab
4) lõpeta töö, kuid jäta hommikuks ka midagi
5) mine magama 01:22 0 comments

pühapäev, mai 02, 2004  

Ma arvan, et aasta pärast, kui me Naabrinaisega 40 saame, tuleb selline väike ja nunnu pidu, võimalikult väikse eelarvega. Ma võin ju mõelda, et mis see ära ei ole - kord aastas võib ju lubada endale pisut laristamist ja keskmisest hedonistlikumat sünnipäeva, aga tagantjärele ollakse ikka targemad.. Aga ehk ongi see minu traagika - liiga palju tagantjärgi mõtlemist. Ja mis siis, et kogu mu söögiraha läinud on! Ütleks, et "eks neid ikka läheb" ja küll teda jälle tuleb. Kui ma suureks ja rikkaks ja ilusaks saan, siis ostan endale maja mere äärde, punase bmw ja mehe.

Mõnikord on tunne, et olen endale võõraks jäänud. Ma küll olen selles samas kehas nende samade mõtetega, aga klapp ei ole nii hea. Ma ei räägi endaga nii sageli, ei pane peegli ees tantsu, ei unista nii palju.. Aga viimasel ajal olen neid asju eriti palju teinud. Kakelnud olen endaga ja siis jälle pisut miilustanud ja mõne hea sõna öelnud. Ma arvan, et see ongi see kõikse tähtsam asi. Siis sujub ka mujal. Ma kuidagi ei viitsi teiste jaoks enam valmis olla. Ise olen kõige tähtsam. Enda jaoks. Tahaks oma kallitele ja natuke vähem kallitele mõne käreda sõna öelda, noh, natuke raputada neid. Miks? Sest see pole minu moodi...

Nii mõnigi kord olen tahtnud pärast mõnda elamust, tavaliselt kultuurilist, siia mõned read kirjutada. Et mis meeldis ja mis ei meeldinud. Et need, kes mind loevad, mind erudeerituks peaks ja endalegi ühtteist "asjalikku" kõrva taha panna saaks. Aga mida ei ole, seda ei ole ja mina ei ole Teller, kes on vähemalt asjalik ja loetav. Kriitik minus jäi minust kuhugi maha, sinna kust ma tulin. Või ei ole teda kunagi olnud. Ehk olen selle koha pealt pisut mandunud. Miks muidu mulle kõik inimesed, kes mulle otseselt ette ei jää, meeldivad? Või miks ärritun ma kritiseerijate peale? Isegi kui objekt mulle ei sümpatiseeri, ikka ei ole minus seda elementi, mis paneks mind seda ka verbaalselt kinnitama. Kui mul "temaga" mingi situatsioon on, siis jätan ma selle endasse ja lahendan asjad seal. Miks kurnata teisi oma kriitikaga? Miks tekitada neis eelarvamusi? Mulle tundub, et see tegevus on pisut egoistlik, kuna võtan neilt ära võimaluse "asja" oma objektiivse silmaga kaeda. Ehk olekski pärast põnevam üksteise elamusi võrrelda?
Aga millegipärast on ka tõsiselt heade asjadega nii. Ma pühitsen oma rahulolu enda sees ja teistele oskan vaid öelda, et "oli hea". Eks nad ise teavad, mis piirid nad sellele hinnangule annavad..

Ja minu näitlejate-fetish on tagasi. See on nii meeletult põnev, kuidas ma neid endamisi lahti riietan ja sellest pöördesse satun. Nii mõnedki repliigid, ilmed ja situatsioonid jäävad adumata, kui ma ainiti nende tagumikku, käsi või silmi vahin. Ja minu Kaljujärve-armastus on koos geenidega kandunud edasi järgmisele generatsioonile. Aga ma ei tahakski neid päriselt katsuda, tundma õppida. Ma pettuks neis kindlapeale. Ja siis oleks mu vesi jälle sogane.. 23:50 0 comments