neljapäev, aprill 29, 2004  

Uni ja südametunnistus on teinud oma töö. Pool uurimistööst vahib vastu, pool on veel ees. Sünnipäev ja lilled on teinud oma töö ning mu tuba on nagu väike lillepood. Sellise vahega, et see "kaup" on hindamatu väärtusega...
"Eesti riigi ja ühiskonna" loengus käis meile täna majesteet Savisaar isiklikult rääkimas. Väga professionaalne lobamokk, peaks mainima. Targemaks väga ei saanud, aga "hõngu" sai ninna ning veidi ka seestpoolt riigivalitsemisse piiluda. Kole karismaatiline mees. Pange koma ka eelmisse lausesse, saate mu õige mõtte kätte. 21:01 0 comments

 

..et päike tuleks välja ja täna oleks homme.. 10:43 0 comments

kolmapäev, aprill 28, 2004  

Mind on alati lummanud inimesed teiselpool telefonitoru. Mitte need, kellega mul endal on au vestelda, vaid hoopis need, kellega minu juuresolekul läbi telefoni räägitakse. Kui ma jälgin oma kaaslast, tema reaktsioone, näoilmet, kehakeelt, hääletooni, siis paratamatult tekib tahtmine teada saada, kes on see inimene, kes neid põhjustab. Mis see oli, mis ta ütles, et mu sõbra naeratama pani? Kas ta teab, et ta mind paelub? Ma ei näe teda, häält kuulen heal juhul väga vaikselt ning sedagi moonutatatult... Kas ma ise tean, kui ma kedagi sel moel kütkestan?
Kas ma üldse saan kunagi täielikult teada, mis Teine Inimene minust arvab. Mida ta mõtleb, kui näeb minu nime oma telefoniekraanil helendamas? Kas ta mõtleb minust ka pärast meie vestlust või unustab kohe? Kas minult saadud juhuslik sms paneb ta naeratama? On see kõik üldse oluline, kui ma seda nagunii kunagi teada ei või?

Nad räägivad, et mul olla täna sünnipäev. Ei ütleks, sest seestpoolt seda tunda ei ole. Mul on kahju, et ma ei oska oma tähtpäevi enda sees pühitseda. Ma ei ole nii ürgne, endaga ei ole nii head kontakti. Mul on vaja teisi, et olla mina. Ja mu hing on vanem kui mu keha..

13:01 0 comments

pühapäev, aprill 25, 2004  

Panen oma viimased varajased ärkamised selle arvele, et olen olemasolevaga täitsa rahul. Vähemalt hetkeks ei ole vaja magada selleks, et teeselda heaolu, kõikvõimatust. Hommikud on ilusaimad, kallimaga või ilma. Ootused aja absoluutseks rakendamiseks päeva raames on kõrged. Iseasi, mis nendest õhtuks saanud on. Aga lõppude lõpuks ei olegi see üldse oluline. Seda kinnitas ka mu vestlus Inguga mõned päevad tagasi. On ääretult tobe põdeda nende tegemata asjade pärast, millest sa tegelikult üldse ei hooli. Need, mis loevad, on alati valmis saanud juba enne tähtaega. Ja on valmis saanud hästi.
10:13 0 comments

reede, aprill 23, 2004  

MSNi üks hea omadus on see, et on võimalus jutukesed kettale salvestada ja neid siis kunagi mitu aega hiljem uuesti lugeda. Pisikesed nüansid, ebakõlad, harmooniad, teravad ja nürid mõtted - kõik on kuidagi teises valguses, ilma kullasärata. Aga ma ei ütleks, et halvem, koledam või igavam. Lihtsalt, teistmoodi. Kõik on teistmoodi. Kui saaks minna tagasi nendesse esimestesse vestlustesse, telefonikõnedesse, suudlustesse, kas siis oleks kõik sama?

"If I were to go back to beginning, would I find you there?

14:33 0 comments

teisipäev, aprill 20, 2004  

Kõikide plaanide kohaselt läheb mul õige pea meeletult kiireks. Koolis kogub tuure sess ja igal nädalavahetusel on kuskil kellegi sünnipäev, mida lihtsalt peab attendima, k.a. mu enda oma. Kui mul aastavahetused on olnud sellised mannetud ettevõtmised, mille lõppedes ma mõtlen, et oleks võinud kell 2200 magama minna, siis sünnipäevade puhul see reegel ei kehti - need on mul olnud igati vahvad ja elevusttekitavad. Seegi aasta tõotab tulla igati hedonistlik ja elegantne, igati minu maitse järgi. Jääme ootama..
Kui mulle üldiselt Toomla seminarid ei meeldi, siis täna oli täitsa okei. Isegi need "targutajad", kes mul aeg-ajalt ikka pildi eest mustaks võtavad, tundusid täna sellised malbed ja toredad. Ei tea, mis mul küll viga on. Ehk on kevad südames? Vaevalt, see on mul nagunii. Ehk on hoopis neil kevad südames? Ehk tõesti..

Minu uus lemmikraamat on "Making Votes Count: Strategic Coordination in the World's Electoral System". Kas pole põnev? Minu arust ka mitte.. 12:56 0 comments

pühapäev, aprill 18, 2004  

Koolivennaga käisin täna Futuré festivalil. Sellel samal, millest ma ise aasta tagasi osa võtsin. Selge see, et tantsust olen võõraks jäänud. Ehkki neid vaadates tekkis nii mõnigi idee, mida kunagi teostada võiks.. aga iseennast tundes - ideedeks nad jäävadki.
Geisha oli super-super hea. Selline "kõhus-on-liblikad-miks-ma-küll-enam-ei-tantsi" hea. Ent mul õnnestus tema liikumisest üles leida Emmi ilme ja Nele liikumine. Ja ideeliselt meenutas samuti Hetairat. Ja mis siis?
Skati oli Skati. Ta tegi soolo iseendale - tema teekond. Tunduski, et see oli alles mingi suuremas teose algus. Proloog tema teekonnale. Idee ideest. Tehniliselt ta ei eksperimenteerinud, jäi kindlaks oma stiilile ja võimekusele. Aga mitte alla 100%. Valgust, Skati, valgust..
Väikse töö esimesel päeval lõi südame värisema. Niiiiii ilus...
Oli veel häid. Ja ühte inetut tantsu vaatasin silmad kinni. Muusika oli nii hea, et ajas mind hulluks. Meeletu...

Off to kalla juurde põetama. Ilu pidi ravima:) 23:00 0 comments

laupäev, aprill 17, 2004  

Käisin täna vanamaga maal. Õigemini, see polegi päris "maa" selle traditsioonilises mõttes, et talu ja loomad ja metsad ja kass. On suur maja, on põllud, meeletult ilus järvgi on, aga ikkagi mitte päris oma.. Sellegipoolest sai seal Keitiga üsna rumalad suved veedetud - järves skinnidipingut tehtud, ratastega mööda alleed kihutades täpselt põõsasse lennatud, Villemsi hobuseid kiusamas käidud, naabripoistega kakeldud.. Ja no miilustama õppisin ka seal:) Ja täna käisin ma seal arvatavasti viimast korda, sest aeg muutub, inimesed muutuvad ja majad lammutatakse maha. Ma ei hakka mainimagi kui väikeseks seal jäänud on. Tamm, mis nii kaugel keset põldu seisis, on lähemale tulnud. Suur kivihunnik väiksemaks jäänud.. Vaid järv on sama sile, suur ja võimas. Ja esimest korda nägin, kui ilusad on need varemed teiselpool kallast.. 20:11 0 comments

 

Miks on nii, et ma mõnikord teen asju, mille tegemise ajal ma juba tean, et ma ei peaks seda tegema? On see mingi kahe Mina dilemma? Ma tahan, et kõik oleks hästi, aga selle saavutamiseks kasutan võtteid, mis nähtavasti lõpevad kollapsiga. Ja ma pean jälle uuesti alustama..

Mulle ei meeldi inimesed, kes on 24/7 MSNis. See ei tekita usaldust:) 10:22 0 comments

reede, aprill 16, 2004  

Kõht on nii tühi, kui tühi üks kõht teoreetiliselt olla saab. Aga ma oma lolli peaga võtsin süleka enne, kui olin kafeteerias käinud. Miks ma kodus ei söönud? Sest ajal on komme liiga vara otsa saada ja ma pidin minema Treffnerisse, et seal fotograafiga kokku saada, et õpilased kokku ajada, et õpetaja otsida... Ja nii jäi minu armastatud hommikusöök täna harrastamata. Kui aus olla, siis kuluks mu kõhukesele üks korralik õppetund, selle kohta, mis tunne nälgivatel Somaalia lastel on, ära küll. Alati ei pea saama jäätist, kui selle isu tuleb. Alati ei pea saama salatihunnikut, kui on tunne, et võiks ju.. Ja otseloomulikult, ei pea see ära hellitatud loom minus absoluutselt iga hetk armastust saama, kui selleks tahtmine peaks tekkima. Ehkki Lauralt olen õppinud seda, et argument "aga ma ju tahan" õigustab ennast igati ja tasub alati proovimist:)

11:07 0 comments

neljapäev, aprill 15, 2004  

Hea on see, Emm üle pika aja blogis. See on tervitatav nähtus, igati. Ehkki ma selle koha pealt targemaks ei saanud, et millal ta ometi Tartusse tuleb ja oma seiklustest pajatab. Ei ole mahti seda ekstra uurima ka hakata.
Istun raamatukogus ja naeran omaette inimesi. Nad on ikka nii faking koomilised. Väga palju on koledaid inimesi, aga sellest olen ma juba varemgi rääkinud. Raamatukogu ongi vist see koht, kus mõned inimesed käivad ühiskonnastumas ja mõned dis-ühiskonnastumas, kui nii võib öelda. Mina kuulun siis sinna teise gruppi, kes lihtsalt peab ennast siia vedama, selleks et midagigi tehtud saaks. Isegi, kui ma samal ajal tahaks jõekaldal jäätist pugida või oma kallite Naistega vapralt aega veeta. Vastassugupool suudab mind endiselt ühel hetkel uuesti ja uuesti neisse armuma panna ja hetk hiljem totaalselt ja üdini irriteerida. Kas olen mina liiga noor ja rumal mõistmaks nende kõrgetasemelist elufilosoofiat või on vastupidi? Igatahes üks osapool ei saa teisest mitte essugi aru. Omamoodi on see tegelikult põnev. Hoiab värskena ja annab põhjust jooksmiseks..

Vähemalt olen jälle ühe looga hakkama saanud ja ehk ilmub see varsti ja trükituna läikivate kaante vahel. Mind, mind..

Päike kasvab, inimesed mu ümber manduvad. 20:34 0 comments

esmaspäev, aprill 12, 2004  

Ei ole võimalik veel lahedamalt ühte esmaspäeva veeta kui voodis koos kallimaga. Ainult sina ja tema. Seesama Tähtvere ja need samad käravad tänavad. Päike käib aeg-ajalt teid piilumas, et siis minna pilve taha ning akendele veidi rammestavat rahet krabistada. Sa tunned, et oled üks suur õndsus. Mitte ühtegi pooleliolevat asja, mitte ühtegi murtud lubadust. Aga selle asja teeb võrratuks just fakt, et väga sageli sellist õndsust harrastada ei saa. See on just mõeldud nendeks üksikuteks päevadeks, millele sa kalendris võid ise oma punase pliiatsiga ringi ümber tõmmata. Need on sinu pühad. Sinu puhkepäevad. Sa lihtsalt oled. Ja sa oled seda rõõmuga. Eudaimonia.

Ma mõtlen, et ma püüan koguaeg saavutada mingit seletamatut rahulolu. Ja ma mäletan vaid mingeid üksikuid hetki, kui olen olnud absoluutselt rahul oma Minaga ja oma maailmaga. Aga see pidev rahulolematus segab mind. Tunnistan, et Nööbi on juba õpetanud mulle asju kergemalt võtma, neisse mitte liialt süvenema. Mõnikord see häirib mind, aga need on need korrad, kui minu põdeja-mina domineerima hakkab. Aga kui mul on mu Hoolimatu Rüütel kõrval, siis tunnen ma ennast rumala ja targana. Rumalana sellepärast, et mul lollid mõtted on. Targana sellepärast, et ma tean, et mul on lollid mõtted. Ma ei taha saada liiga targaks. Ma ei taha, et mul alati õigus oleks. Mulle ei meeldigi väga autarkilised inimesed. Liiga täiuslikud. Perfect is boring!
23:54 0 comments

laupäev, aprill 10, 2004  

Mu kass vaatab vihma. 18:28 0 comments

teisipäev, aprill 06, 2004  

Sa oled robustne. Sa oled ilus. Su hääl on pisut rikutud, suitsetamisest kähe. Ometi on see kõige veetlevam hääl, mida minu kõrvad on kuulnud. Eriti hull on siis, kui sa seda tõstad. Kui sa tahad, et inimesed sind kuulaks. Ja siis, kui sa naerad. Võimatult ilus. See ei kõla, aga ta summutab enda alla kõik muu maailmamüra. Ma ei tunne sind. Aga olen armunud su häälde, selle täielikus võikuses ja võimsuses.

Ma ei ole kunagi kirjutanud päris armastuskirju. Ma mõtlen ikka päris-päris, et paberil ja "signed-sealed-delivered" vormis. Ikka nii endamisi paberinurka või arvutisse muu prahi sekka. Ei mäleta, et oleksin ühtegi neist kunagi ära saatnud. Tunnetest ausalt rääkimine tundub kuidagi väga võigas, nagu selle Naise hääl.. Mulle ei meeldi neid endas luku taga hoida ja lõppude lõpuks olen alati neid adressaatidele ka avaldanud, aga hoopis delikaatsemas vormis, kui seda saab olla armastuskiri. Isegi mitte saatmata jäänud luuletused. Viimastega on see jama, et kui ma olen tohutusuure punnituse teinud ja mõne valmis saanud, siis jääb see nagu vein, tõmbama. Et ta kasvaks ja kuidagi targemaks saaks. Ja nii nad jäävad ja kuhugi nad ei jõua. Arvuti ei ole ju see koht, kus neid hoida. Arvuti ei ole ju eesmärk, ta on alati vahend millegini jõudmiseks. Ja see vahend ei ole koht, kus enda sisemist raamatukogu säilitada. Nii olen ma pikkamisi salvestanud oma mikroskoopilised teosed enda sees.
Aga märkamatult olen teemast kõrvale kaldunud. Mul on meeletult palav. Ehk on see veinist. Ehk on see sellest imeilusast kampsunist, mis ometi nii tapvalt soe on. Õhetan.
Armastuskirjad. Klassikaliselt tobedad. Tänapäeval on neile meeletul hulgal alternatiive. Näiteks ilmuda kohtumisele nii võluvana kui sinu võimuses. Või helistada kõige sobimatult hetkel, et öelda, et igatsed. Või kirjutada armastuskiri võhivõõrale, kui sa talle tänaval järgi vaatama jääd.. Küll ta aru saab.



23:08 0 comments

esmaspäev, aprill 05, 2004  

Jaaaaaaaaaaaaaa... tuli ära! Kevadelõhn läks must läbi ning lämmatas hetkeks. Eile, minu enda aias, minu enda Tüdrukuga.

Homme on kuues aprill. Homme on teisipäv. Homme on eksam. Täna on viies aprill. Täna on esmaspäev. Täna hakkan õppima.

Miks on nii, et kui ma näen midagi eriti ilusat, mida kohe tahaks teistegagi jagada, ei suuda ma leida sõnu selle kirjeldamiseks? Grease, ma arvan, oli hea. "Arvan" sellepärast, et ma nägin ainult ühte. Ja minul ei ole sellest kahju, et ma ainult teda nägin. Ja ta oli ilus. Ja ta sobis sinna hästi. Ja ta sobib mulle väga hästi - kui ma teda väga tihti ei näe. Ma loodan, et nii see jääbki. Muidu tüdineksin ma temast ja väsiksin. Praegu, kui ma teda siin vaikselt, omaette, tasakesi igatsen, on asi kõige ilusam. Ja tema. 16:11 0 comments

pühapäev, aprill 04, 2004  

Ma ei näe kunagi kellegi sisse. Ma võin aimata, spekuleerida. Ma võin valida lihtsama tee ja mitte tahtagi teada. Või võin valida pisut keerukama, kuid põnevama tee ning üritada tema puslet kokku panna. Me võime seda koos teha. Ta võib anda mulle vihjeid ja mina võin küsida tema abi. Me võime saada kokku maailma ilusaima pildi, millel võib olla miljoneid tükikesi. Aga me ei saa seda iial kokku, kui üks meist seda ei taha. Me ei näe seda pilti, kui ta teisest otsast seda lammutab. Miks ta mulle need tükid siis kinkis, kui ta ei taha, et ma need kokku paneks? Lihtsalt õrritamiseks? Näitamaks, millest ma nagunii ilma jään? Olgu siis nii. Neid maailma ilusamaid pilte on nagunii miljoneid:)

Ma ei usu sind nagunii. Ära ütle, et hoolid. Ma ei usu sind nagunii. Ära ütle, et pean harjuma, et inimese petavad ja valetavad kogu aeg. Ma ei usu nagunii. Ära ütle, et sa ei teinud midagi valesti. Ma ei usu nagunii. Ära ütle, et usaldus ei tähenda austust. Ma ei usu nagunii. Profülaktika mõttes loodan, et sa jääd üksi... oma igavese elu lõpuni.

Küll ma su endast välja lõikan. See ei ole probleem. Ma ei viitsi sind vihata. Ma isegi ei viitsi sind unustada. 19:32 0 comments

reede, aprill 02, 2004  

Kah mul asi ühe lühikese hetkega ennast kodukanast linnatüdrukuks transformeerida. Klõps käib ära sel momendil, kui uksest väljun ja päikesel ennast emmata lasen. Kell viis on muidugi kõige õigem aeg kuhugi jõuda tahta - just siis, kui kõik teised seda ka tahavad...

Inese uus lugu pani kuulama. Ja ma adusin fenomeni Eesti popmuusika kohta - nimelt ühel hetkel taanduvad kõik "tähekesed" sellele tasandile, kus nad hakkavad tegema sellist muusikat, mis neile südamelähedane on. Mõnede üksikute eranditega on nad kõik sellest hetkest peale hakanud tegema Head Eesti Muusikat. Ines on ideaalne näide. Temasse armusin ma hetkel, kui ta Di's minu estetismivajadust kinnitas ja kohe ka rahuldas. Lisaks veel armsad lood. Vanilla Ninja, olgu ta pop või rock, läheb iga looga professionaalsemaks, targemaks. Eks näis, millal see üks Nexuse mimmudest, kes ka tegelikult laulda oskab, seda sama rada käima hakkab ja mind ennast kuulama paneb..

Last night a dj saved my life..



18:30 0 comments