Üksiolemine on mulle hästi mõjunud. Esiteks teen ma rohkem ja keskendunumalt tööd (olgugi et minu Teine Pool minuga töö juures kaasas ei käi, olen praegu mõtetes vähem temaga. Ehk on need mõned tuhaneded kilomeetrid mõtete lendamiseks siiski liiga pikk maa?). Teiseks tarbin ma vähem, kuna õhtul iseendale küpsetada ei viitsi. Tarbimise vähenemine väljendub selgelt ka toodetava prügi kogustes. Kui muidu pean ülepäeviti täistuubitud prügikotte välja viima, siis nüüd vedelevad nad (kõik kolm - nii nagu seadus käseb) pooltühjana juba mitmendat päeva loiult üksteise embuses. Lisaks kõigele olen otsustanud ka fiskaalselt täis kasvada, ehk siis oma kuueelarvet prognoosida ja hiljem järeldusi teha. Ikka selleks, et oleks kontroll väljaminekute üle.
No ja ma ei hakka muidugi rääkima aja võidust, mis kaasneb söömise (nii lõuna- kui õhtusöögid), armastamise ja muu sellise puudumisest...
Seega oleks justkui kõik hästi, eksole? Paar sammu edasi ja olengi askeet-esteet valmis. Mulle meeldib, kui mõnikord "sotsiaalset müra" minu ümber vähem on. Eks kallim kuulu ka ju selle "müra" hulka, mis võib ju teinekord äärmiselt meeldiv olla. Aga ma olen kindel, et pikapeale muutuks selline eluviis tüütuks. Praegu naudin olukorda puhtalt sellepärast, et tean, mis kuupäeval ja mis kell see läbi saab.
Täiesti juhuslikult avastasin täna hommikul enda jaoks mõned uued blogid. Üks asi, mille Tartu Ülikoolis õppimise arvele julgen panna, on minu huvi maailmas toimuva kohta. Ma olen tähele pannud, et teadmiste hulk, mis inimestel minu ümber selle sama maailma kohta on, võib olla äärmiselt erinev. Vestluse käigus võib teinekord päris piinlikke momente ette tulla, kus mõni minu jaoks nii elementaarne infokild võib teise jaoks olla "päeva uudis". Kusjuures eluliselt oluline on teha vahet olulisel ja ebaolulisel, lugeda ridade pealt ja nende vahelt. Seda aga õpetab elu.
Eks ma saan ju aru, et inimeste prioriteedid on erinevad, aga mulle õudselt sümpatiseerivad laia silmaringiga inimesed. Väga lihtne. Ja nii loen ma huviga nende inimeste blogisid, kelle jaoks maailma adumine enda ümber on sama oluline ja iseenesestmõistetav kui mullegi. Järelikult siis ühte masti inimesed.
Näiteks on äärmiselt oluline teada, kuidas kõlaks sinu nimi jaapani keeles. Seda saad katsetada siit.
Aga silmaringi laiendamiseks ja hommikuseks (kaasa)mõtlemisharjutuseks sobib hästi see. 10:56 0 comments

Ma olen väsinud. Mu pea on väsinud ja mu keha on väsinud. Ma olen kahe päeva peale tantsinud 9 tundi. Ma olen õppinud nii palju uut, et teadmised nirisevad üle ääre.. Järjekordne nädalavahetus tantsukoolis.
Need koolituse nädalavahetused on mõnusad. Natuke sado-maso mõnusad. Ikka ja jälle hämmastun tantsijate fanaatilisest jõust ja energiast. Teha midagi sellise hinge ja hingetusega. Emotsioon ei tohi füüsisele alla jääda. Tantsida nii, et süda läheb pahaks. Armastada ja vihata üheaegselt. See ongi kirg. Kirg, mis kasvatab iseloomu.
Kallim on ära ja kodu on tühi. Süda ka natukene. Pikk nädal, tüütu nädal.. Terve nädal. Selline natuke "hinge paastumise" nädal, kus vaimset müra minu ümber peaaegu ei olegi. Ainult substituut-inimesed ja -kohad. Aga igatsus on hea tunne. Eriti, kui on teada, millal see lõpeb. Mina tean.
Eilne saunaskäik ja vein koos ämmaga oli turgutav. Tore on olla oodatud. Perekond kasvab. 21:00 0 comments
Eriti "lõbusaks" teeb selle töö muidugi tudengite valvamine eksamite ajal. Kui ma pärast Pegasuses töötamist jõudsin veendumusele, et iga inimene peaks vähemalt paar päeva teenindajana töötama, siis nüüdne kogemus näitab, et iga tudeng peaks proovima ise vahelduseks teisel pool lauda olla. See on üllatav ja mõnes mõttes ka masendav, kui halvasti inimesed ikkagi maha kirjutada oskavad. Mõne puhul on see lausa nii ilmselge, et hakkab kahjugi temast. Kõik need "möödaminnes" pilgud, et tsekata, kus ma parasjagu olen, strateegiliselt valitud istumiskohad ja närvilised näod. Edaspidi oskan ehk isegi paremini maha kirjutada. Või siis õigemini tean, et see on mõttetu. Küsimus on ikkagi ja peaaegu alati eneseväärikuses... 11:38 0 comments
Ehkki seinad puhuvad läbi, on kodu ikka veel kõige parem paik. 7. veebruaril pidavat kollase roti aasta algama. Ja ennustatakse lasterohket aastat, nagu rotid. Praegu on titeootel neli tuttavat. Eks näis, kes järgmine on:)
Ootan suve, et näha, kuidas see Pärnusse jõuab. 12:43 0 comments
Uue aasta esimesel päeval käisin rannas. See oli mul esimene kord. Käia keset talve pimedas rannas ja mööda seda jalutada. Tema mahajäetus on nii õõvastavalt romantiline. Plinkivad laevad pimedusse uppumas, lume ja liiva segu jala all ja see tuul...nii hoolimatu. Aga ometi nii rahustav. Pärnu kasvab järjest rohkem südame külge, sest ilu on mu nõrkus. 13:14 0 comments