Tegelikult on mul päris fun töökoht. Ma tean, ma tean - mõnikord lähen linta-lönta tööle nagu kuts, kes karja pidi minema, aga päeva lõpuks (nagu nüüd moekas öelda pidi olema) olen sellega siiski rahul. Mulle meeldib, et ma pean ennast sundima süvenema ja asjadest aru saama, erinevate inimestega suhtlema ning vahel on võimalus isegi loominguliselt mõelda, usu või ära usu. Lisaks kõigele on heaks kogemuseks siinsete tudengitega suhtlemine.
Eriti "lõbusaks" teeb selle töö muidugi tudengite valvamine eksamite ajal. Kui ma pärast Pegasuses töötamist jõudsin veendumusele, et iga inimene peaks vähemalt paar päeva teenindajana töötama, siis nüüdne kogemus näitab, et iga tudeng peaks proovima ise vahelduseks teisel pool lauda olla. See on üllatav ja mõnes mõttes ka masendav, kui halvasti inimesed ikkagi maha kirjutada oskavad. Mõne puhul on see lausa nii ilmselge, et hakkab kahjugi temast. Kõik need "möödaminnes" pilgud, et tsekata, kus ma parasjagu olen, strateegiliselt valitud istumiskohad ja närvilised näod. Edaspidi oskan ehk isegi paremini maha kirjutada. Või siis õigemini tean, et see on mõttetu. Küsimus on ikkagi ja peaaegu alati eneseväärikuses... 11:38 0 comments
