teisipäev, september 30, 2003  

Reportaazh rindejoonelt: paistab, et nüüd on ka ARKi teooriaeksam ära tehtud ning jäänud veel vaid sõidu oma. Mis seal siis ikka..
Pean mainima, et olen äraütlemata rahul, et asi ilmet võtab, sest kihk väikeses Tartus väikese pesukaruga (loe: peugeot'ga) ringi vurada on samuti äraütlemata suur.

SORT I (loe: sotsiaalteaduskonna riigiteaduste eriala esimese kursuse) listi tulevad riburadapidi teated kõikvõimalikest registreerimiskohustustest kõikvõimalikele eksamitele, mis vastupidiselt ülalmainitule mind rahutuks teeb. Ja täna hommikul meenus, et inglise keeles oli vaja üks tekst läbi töötada. Mul on see loomulikult täitsa tegemata, aga lohutuseks on mul varutud kahetunnine paus, mille TÜ raamatukogus pea käte vahel, veeta kavatasen. Nii et.. tundub igati meeldejäävalt mittemidagiütlev päev tulevat. Tipphetk on ehk alles õhtupoole, kui oma kalli papitoga poodi ninni-nänni ja kila-kola ostma saab minna:)

Eile Auras ujumas käies õnnestus mul pöidlake nõnda kakti teha, et klaviatuuril klõbistamine nüüd suisa valulik protseduur on.. ka teine tass kohvi on oma tulisust minetamas.. Märgid näitavad, et tänaseks on minu aeg siin blogimaailmas otsa saanud..


11:20 0 comments

reede, september 26, 2003  

Ma tahtsin teiepäeva hommikul, enne kui autoeksamile läksin, niiväga tohtida õhtul siia kirjutada, et mu päev õnnestus. Jah, ta õnnestus sajaprotsendiliselt (loe: 60-st 60), ent ma ei kirjutanud siia ridagi.. See ei tundunud enam oluline. See oli muutunud vaid tühiseks detailiks minu päikeselises päevas. Võiks öelda, et tänane päev oli märksa olulisem. Päev täis olulisi hetki, mis mulle minevikumaitset meenutasid.. Mul tekkis automaatselt soov ennast liigutada, kui nende samade vanade peeglite vahele sain. Ma olin jäänud võõraks, ent siiski olin nii oma. Ja Geisha on tantsides isegi loomulikum, kui ta on tänaval. Ja Ingridist on saamas see, mida M. temas näinud oli, mina veel mitte..
Ma ei saa öelda, et ma ei ole rahul. Kuid mind häirib mõte, et minu rahulolu nii palju teistest inimestest sõltub. Ja sellepärast olen ma sunnitud oma emotsioone teiste järgi rakendama, sest muudmoodi ma lihtsalt ei oska. Oi, kuidas ma tahaks K-lt seda omadust endale napsata. Suuta luua omale päris iseenda maailm, kust välja näeks, aga kuhu võõrad sisse ei näe. Ma kadestan..
Ma ei ole õnnetu. Oma kevadisest väiksest apsust on saanud see, mille hindagi ma öelda ei tihka - täisväärtuslik ja vastastikune.. Mul on keegi, kes ütles, et teab, mida tahab - mind. Mul on keegid, kes on oma fanaatilisuses nii loomulikud. Mul on tahtmine ja teadmine.. Veel aasta hiljemgi kummastavad mind E. sõnad, kui küsisin talt tema primaarsete vajaduste kohta...
1. rahulolematus
2. tähelepanelikkus
3. tarkusejanu
4. elujanu
5. tundmine
..kuidas söök ja seks on märkamatult sulandatud hoopis esteetilisemate nimetajate alla. Kui ta muidu võib olla päris hoolimatu, siis sellise lähenemise pärast armastan ma teda..

Aeg-ajalt tekib mul tahtmine vähem tunda. Aeg-ajalt tahan ma rohkem tunda. Aeg-ajalt tahan ma olla nähtamatu. Aeg-ajalt tahan ma särada. Aeg-ajalt tahan ma osata vaikida. Aeg-ajalt tahan ma osata vaikides rääkida. Aeg-ajalt tahan ma armastada. Aeg-ajalt tahan ma vaikides armastada.. 22:06 0 comments

esmaspäev, september 22, 2003  

Ma olin sunnitud oma eelmise sissekande kustutama, kuna normaalsetel inimestel ei ole kombeks oma nõrkusi eksponeerida. Ju olen ma siis nii edev, et isegi koos nendega domineerida tahan. Aga kuna vastsündinud inimlapsest enam abitumat olendit maamunal ei ole, kuna kultuur ja keskkond temast alles inimese teevad, siis on arusaadav, miks ma sotsiaalselt nii mõjutatav olen, et end teiste arvamustest mõjutada lasen ja oma sissekandeid kustutama pean:) Igatahes, saan ma aru neist, kes väidavad, et neid ei "koti" ülejäänud maailm, aga ma ei usu neid. Ja nagu hr. Berg RV suhetes teadis mainida: teooria ja praktika on teineteisest äärmiselt kaugelseisvad nähtused. Ehk siis teisisõnu - reaalses elus on iga inimlaps üdini sõltuv teistest inimestest ning veel rohkem nende puudumisest. Eks ma siis käitun vastavalt oma instiktidest ja mõnikord jään lootma oma tehnilisele saamatusele bloggeri tujusid kontrollida (loe: suunata).
Kui nüüd päris aus olla, siis kasutan ma seda käesolevat väärtuslikku ajaühikut äärmiselt ebaratsionaalselt. Selle asemel, et autokooli teooriaeksami ülesandeid käe sisse harjutada, istun ma netis ja mõtlen, et peaks neid ülesandeid ometi tegema. Aga samas, miks teha teooriaeksamit, kui nad praktikaga sugugi vennad ei ole? Justnimelt, ma olen isegi seda fenomeni täheldanud: roolis käitun ma siiski teisiti (ehk loogilisemalt), kui ma seda paberil teen. Aga, kes meist ei teaks, et elus on teatud etapid, mis tuleb läbi teha in order to midagi konkreetset saavutada. Ja see valgest plastikust tükike on piisav motivaator, et mitte viitsida teste teha:P Aga ma siiralt usun, et ma neid millalgi veel täna õhtul tegema hakkan. Kas see ei ole mitte pool võitu?

Kui ma täna rahvamajanduse seminaris käsi põsakil istusin ja numbreid ning jooniseid paberile vihtusin, tekkis mul n+1 korda tugev tahtmine Madliga hoopis kuskil treeningruumis lennelda ja muud loomingulist harrastada. Mulle tõesti, tõesti majandus ei imponeeri. Isegi siis mitte, kui ettevõttemajanduse õppejõud üllatavalt kompu välja näeb:D Küll aga imponeerib mulle see, kui ma suudan ennast püsti ajada ja ujuma minna. Või siis võimalikust palju vähem süüa. Või siis netis istumise asemel ülesandeid lahendada..

Ma ei või mitte mainimata jätta, et mu õde on pesast lahkumas.. selleks, et maanduda uues pesas. Kas pole veider? Aga las lendab. Ja lennaku kõrgelt.. cuz you can't get to heaven half off the ground..

Siiralt Teie,
Ma. 21:35 0 comments

neljapäev, september 18, 2003  

Mu sees on katki väike lõik.
Oi, kui pooleli on kõik... 19:34 0 comments

kolmapäev, september 17, 2003  

Noniii... SORT I tutvumisõhtu siis ka ära nähtud ja läbikogetud. Jäin sügavalt rahule. Nii mõnegagi sai üheskoos täheldatud, et meil tundub olevat sümpaatne ja intelligentne kursus, millest tulevikus nii mõndagi oodata julgeb. Mõned "nunnud" poisid, hulgim piltilusaid tütrikuid, koormaga nalja ja tundideviisi tantsu..
Aga loomulikult ei usu ma naiivselt, et selline mulje mind läbi nende tulevaste aastate saadab. Kindlasti tekivad sümpaatiad, paralleelselt nendega ka antipaatiad. Õnneks viimaseid esimese kahe nädala jooksul siginenud veel ei ole. Vähemalt mitte sajaprotsendiliselt. Kvantitatiivselt on enamuses Tallinna eliitkoolid, kvalitatiivselt peab Tartu ennast tõestama hakkama:P

Nii palju asju on pooleli. Minu sees ja minust väljaspool... Vereandmine käis valutult ja ilma minestamiseta:P, reedel on plaanis minna oma armsaid tantsujüngreid kallistama, isegi on plaan ennast kuskil liigutama hakata, Marikaga lubasime juhiload endale jõuludeks kinkida... Suur plaan on hakata targaks ja veel ilusamaks, kui ma seda praegu olen:) Ja kui õnnestub, siis oleks tore, kui ma suudaks ennast ise nii õnnelikuks teha, kui see vähegi võimalik on..

Kas te ei leia, et täna on taevas sinisem kui eile?
12:32 0 comments

neljapäev, september 11, 2003  

Mind kummastab, kuidas öisest Tartust, kus oli lausa häbiväärselt tühi ja vaikne, on täna, päevaks saanud üks õnnetu spot keset müra ja segadust. See nagu ei olekski reaalne.. Ehk ongi see Tartu fenomen? Kuidas ta suvel tahaks justkui mittemillegisse kaduda ning sügisel igasuguse tühjuse minetab ning veel kaunimalt ellu ärkab. Sama on Tartu ööde ja hommikutega, mis teineteist vaid häguselt meenutavad... Igati lahe!

Oma tunniplaani olen enam-vähem paika pannud. Nipet-näpet veel vaid teada saada ja endale sisse harjutada. Eilne Tallinnas-käik kulus igati ära. Nägin meeletul hulgal ilusaid inimesi ning isegi paari armast ja tähtsat.. Te lihtsalt ei kujuta ette, KUI palju mul veel õppida on!! Ja ma tahan, nii meeletult tahan õppida.. Tahan teada, tahan osata, tahan tunda... tahan kõike, kõike.. Ja iga keharakk minus on rahul, et kõik on just nii nagu nad on ja mitte teisiti. Et ma olen saanud siiamaani piisavalt näha ja kuulda... Mul ei ole kahju, et Ta ära läheb. Et ma pean pisut kannatama, et siis näha, mis mulle antakse.. See on lahe. Ja esimest korda elus tundub mulle, et aega on palju. Et kõik on alles väga, väga alguses ja minus on potensiaali... Milleks, tahad teada? Potensiaali olemaks just täpselt nii õnnelik nagu see parasjagu võimalik on..
Aga nüüd lähevad kõik korralikud lapsed kööki, kougivad külmkapi avarustest jäätisetopsi välja, loevad EEd ja ootavad kannatlikult tänast ööd..

15:10 0 comments

pühapäev, september 07, 2003  

Kuidagi imelik on olla. Selline poolik ja samas täiesti terve.. Ma ei ole osanud terve nädala jooksul sõnagi siia kirja panna, ehkki seda mitu korda proovisin. Asi ei saa olla selles, et mul midagi öelda ei oleks.. Ehk on siis liiga palju öelda? Mõned asjad on nii armsalt isiklikud, et neist rääkimine kaotaks igasuguse magusa maitse. Lühidalt ülikoolist siis:
mul tundub olevat tore kursus. On nii boheemlasi kui ka tibisid, mina siis kusagil seal vahepeal, nagu mul kombeks on. Oma elu esimesse loengusse ma ei jõudnud, ja kuni neljapäevani käisin kõikides korralikult kohal. Reedel unustas mu väike aju üldse kooli minna, ehk siis minetas mõneks ajaks kellatundmisoskuse:P Oh mind udupead.. Enivei, õppejõududest (need, kellega mina kohtunud olen) 2/3 on täitsa okeid. Auditooriumid harjumatult suured ja inimesed harjumatult incognitod.. Igatahes on esimene "mitteametlik" tutvumisõhtu täitsa üle elatud ja teine tundub tulevat tunduvalt suurejoonelisem. Ma naudin iga sekundit sellest ajast, kui ma saan olla üks 400 seast ja ajada "oma asja". Minu teiseks koduks on saamas TÜ Raamatukogu ja kõhtu täidan endiselt Panges, kus Kadri mind nüüd ootab:)

Vanad asjad on kuidagi selja taha jäämas. Hetked on muutumas kindlamateks. Mina olen jäänud samaks, aga naine minus tahab välja tulla. K õpetab mulle mind ennast rohkem tundma, kuigi ta ise seda ei tea. Ja see on hea, et ei tea..

Vanaema ja tädi, koer, laps, kapsapirukad, päike ja kohv.. pühapäev ja hommikune elevus..

19:27 0 comments