Ma olin sunnitud oma eelmise sissekande kustutama, kuna normaalsetel inimestel ei ole kombeks oma nõrkusi eksponeerida. Ju olen ma siis nii edev, et isegi koos nendega domineerida tahan. Aga kuna vastsündinud inimlapsest enam abitumat olendit maamunal ei ole, kuna kultuur ja keskkond temast alles inimese teevad, siis on arusaadav, miks ma sotsiaalselt nii mõjutatav olen, et end teiste arvamustest mõjutada lasen ja oma sissekandeid kustutama pean:) Igatahes, saan ma aru neist, kes väidavad, et neid ei "koti" ülejäänud maailm, aga ma ei usu neid. Ja nagu hr. Berg RV suhetes teadis mainida: teooria ja praktika on teineteisest äärmiselt kaugelseisvad nähtused. Ehk siis teisisõnu - reaalses elus on iga inimlaps üdini sõltuv teistest inimestest ning veel rohkem nende puudumisest. Eks ma siis käitun vastavalt oma instiktidest ja mõnikord jään lootma oma tehnilisele saamatusele bloggeri tujusid kontrollida (loe: suunata).
Kui nüüd päris aus olla, siis kasutan ma seda käesolevat väärtuslikku ajaühikut äärmiselt ebaratsionaalselt. Selle asemel, et autokooli teooriaeksami ülesandeid käe sisse harjutada, istun ma netis ja mõtlen, et peaks neid ülesandeid ometi tegema. Aga samas, miks teha teooriaeksamit, kui nad praktikaga sugugi vennad ei ole? Justnimelt, ma olen isegi seda fenomeni täheldanud: roolis käitun ma siiski teisiti (ehk loogilisemalt), kui ma seda paberil teen. Aga, kes meist ei teaks, et elus on teatud etapid, mis tuleb läbi teha in order to midagi konkreetset saavutada. Ja see valgest plastikust tükike on piisav motivaator, et mitte viitsida teste teha:P Aga ma siiralt usun, et ma neid millalgi veel täna õhtul tegema hakkan. Kas see ei ole mitte pool võitu?
Kui ma täna rahvamajanduse seminaris käsi põsakil istusin ja numbreid ning jooniseid paberile vihtusin, tekkis mul n+1 korda tugev tahtmine Madliga hoopis kuskil treeningruumis lennelda ja muud loomingulist harrastada. Mulle tõesti, tõesti majandus ei imponeeri. Isegi siis mitte, kui ettevõttemajanduse õppejõud üllatavalt kompu välja näeb:D Küll aga imponeerib mulle see, kui ma suudan ennast püsti ajada ja ujuma minna. Või siis võimalikust palju vähem süüa. Või siis netis istumise asemel ülesandeid lahendada..
Ma ei või mitte mainimata jätta, et mu õde on pesast lahkumas.. selleks, et maanduda uues pesas. Kas pole veider? Aga las lendab. Ja lennaku kõrgelt.. cuz you can't get to heaven half off the ground..
Siiralt Teie,
Ma. 21:35 0 comments
