pühapäev, september 30, 2007  

Süda on nii palju rõõmu täis, et ei mahu ära. Ma tahaks sulle rääkida, aga ei saa. Mitte veel. Vihjeks nii palju, et ehk mäletad seda Maarjat, kes tantsis...? 23:35 0 comments

neljapäev, september 27, 2007  

Eilne kassikas on asendunud kerge lootusega. Ah et lootusega millele? Ma ei saa seda päriselt sulle öelda, aga eks see ole ikka see sama asi - iseenda parimaks sõbraks olemine. Kui ma saan aega, et endaga tegeleda, siis ongi kõik ju hästi.

Ilmad on viimasepeal olnud. Joosta, ujuda ja tantsida olen saanud. Tööl tunnen end üllatavalt mugavalt, võibolla isegi liiga. Usun, et natuke alalhoidlikkust ei teeks paha:) Aga ma lihtsalt tahan, et see nn. sisseelamise faas kord juba läbi saaks. Mõnda pidu oleks vaja, veel parem - saunakat. Hehe.. teate küll neid firmapidusid:)

Ahjaa, üks tähtis uudis veel. Minu eelviimane tarkushammas annab endast tunda. Tarkus tuleb ragisedes ja mühinal. 10:52 2 comments

kolmapäev, september 26, 2007  

Viimasel ajal on päris palju üksiolemist olnud. Ühest küljest see ahistab, kuid teisest küljest teeb seda ka suhtlemine. Kõik oleks justkui hästi, aga ma ei ole enam iseenda parim sõber olnud. See morjendab.

Vanemate juubeliüritus on vähem kui kahe nädala pärast. Vähem kui kahe nädala pärast tuleb ka kauaoodatud reis. Aga kinnisideed ei lase mul nende kummagi pärast rõõmu tunda.

Astusin vist vale jalaga voodist välja. Vähemalt on pahas tujus hea voodit süüdistada. Või siis kallimat, kes jäi koju magama. Või siis pükse, mis on välja veninud, eksole:)

Töö on fun. Eriti see, et mind on suure hurraaga pea ees tundmatusse sogasesse vette visatud. Minu ülesanne on vesi ära pesta. Ja aega selleks aasta lõpuni.

Cheers! 09:04 0 comments

reede, september 21, 2007  

Täiesti masendav. Ma ärkan üles kell 700, käin dushi all, föönitan, kreemitan, kammitan, riietan, sirgendan ja panen lakiga endale "kiivri" pähe. Siis võtan jalge alla tee punktist A punkti B punkti C. Kui ma jõuan punkti C, näen ma välja nagu kaltsunukk, kellele on krõll pähe istunud. Põsed on punased nagu peet, nahk on märg ja tatt luriseb ninast välja. Ära siis imesta, kui ma lukustan ennast tualetti ja valan oma raevu kraanist koos veega alla. Ja minus kasvab vimm nende vastu, kes elegantselt autoga maja ette sõidavad ja sealt reipalt ja mis kõige tähtsam - samas konditsioonis nagu kodust lahkudest - tööle tulevad.

Lisaks sõin ma hommikul ära liiga palju rasvaseid lihapirukaid.

Aga muidu on kõik hästi. Järjekordselt on nädal möödunud märkamatult. Ma mäletan mingeid hetki ja kohtumisi, aga suures plaanis on kõik olnud üks suur blur.

Eilne mälestuseks eetrisse lastud Kaljo Kiisa Tähelaev oli väga armas. Hea vaheldus Lassidele (vaese mehe Carmen Kassidele), Saagimitele ja Maamehe-Arvodele. Rahulikku puhkust talle! 09:10 0 comments

esmaspäev, september 17, 2007  

Ma olen nelja ja poole aastaga avaldanud selles blogis 444 sissekannet. Ilus number, eksole? Pealegi tuleb meil kevadel väikene sünnipäev - Malanje saab 5 aastaseks:) Tänapäeva blogiajastul, kus igal enesest lugu pidaval kodanikul on (vähemalt mõnda aega olnud) oma ajaveeb, on see vanus minu arvates päris soliidne. Seega poole aasta pärast on loodetavasti oodata palju kingitusi!!

See ei olnud tegelikult üldse see, millest ma rääkida tahtsin. Tänasega algas minu kolmas töönädal uues kohas. Ma pean tunnistama, et mulle meeldib see, mis ma siin teen. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks saan ma kõvasti oma pead vaevata, arvutada, aru saada, mitte aru saada, teha nägu, et ma saan aru ja siis alles hiljem päriselt aru saada jms.
Teiseks saan ma siin uurida, kirjutada, ennast muudest asjadest välja lülitada ja lihtsalt kirjutada, õppida, juurde õppida ja siis veel natuke õppida ja sellega koos silmaringi avardada.
Kolmandaks saan ma siin iseloomu kasvatada. Iseenda iseloomu loomulikult. Näiteks olen ma võtnud vastu otsuse olla positiivne. Isegi siis, kui tundub, et kõik on halvasti (ja tegelt on ka) ja teised minu ümber on paanikas, kavatsen mina jääda rahulikuks ja oodata, kuni asi laheneb (sest igal juhul nii läheb).

Kolme nädala pärast on vanemate juubel. See on jube hea elukool. Kuna kogu korraldus on meie kolme (õde, vend ja mina) õlgade, siis tuleb meil projekti korras jagada ära tööülesanded, vastutus, kontroll ja kõik muu, mis on vajalik, et kogu üritus toimuks just nii nagu planeeritud. Ka selles "projektis" kavatsen ma sellist seisundit nagu "paanika" igatahes ignoreerida.

Kui ma Mobis olles kohtasin väga sageli suhtumist "mul on nii kiire olnud...", siis nüüd pean tunnistama, et saan nendest inimestest paremini aru. Aga sellegipoolest ei õigusta see meilidele mitte vastamist või asjade tegemata jätmist. Eks see haakub veidi minu "positiivsuse" püüdlusega. Kui mina jään rahulikuks ja lähenen paanikale positiivselt, siis saavad ka asjad tehtud. Eksju? Mul on nagunii tunne, et enamus inimesi maamunal vähemalt poole oma tööajast efektiivselt tööd ei tee. Miks mulle nii tundub?

Sest mul tekkis korraks paanika ja ma otsustasin üle pika aja taas blogida. Teie rõõmuks ja meie rõõmuks. 14:22 0 comments

esmaspäev, september 03, 2007  

Kui ma ennist arvasin, et sel sügisel ei pea ma esimest korda üle aastate kooli minema, siis pean siinkohal oma sõnu sööma. Tänases päevas oli see kõik: aktus, lilled, vein ja õnnitlused. Ainus vahe on selles, et täna ei olnud mina koolijüts, vaid uus kolleeg, keda väga armsalt vastu võeti. Ühe päeva kohta oli selgelt liiga palju nimesid ja nägusid, liiga palju kohmetuid momente ja teadmatust. Aga ka uudishimu, rahulolu.. tead küll, kõike seda, mis mulle rõõmu teeb.

Kuna Pärnu on väike ja minu kodu asukoht strateegiliselt suht geniaalne, siis võtab kodust tööle jõudmiseks täpselt 5 minutit. Täna mulle isegi meeldis natuke nukravõitu hommik, koos vihma ja tuulega. Ja selle kalamehega, kes igal hommikul kangekaelselt jahtklubi juures kala püüab. Armas.

Nädalavahetus möödus taaskord hedonismi tähe all. Sushi, saun ja õunakook. Ahjaa, vein ja armastus ka! 18:35 0 comments