Viimasel ajal on päris palju üksiolemist olnud. Ühest küljest see ahistab, kuid teisest küljest teeb seda ka suhtlemine. Kõik oleks justkui hästi, aga ma ei ole enam iseenda parim sõber olnud. See morjendab.
Vanemate juubeliüritus on vähem kui kahe nädala pärast. Vähem kui kahe nädala pärast tuleb ka kauaoodatud reis. Aga kinnisideed ei lase mul nende kummagi pärast rõõmu tunda.
Astusin vist vale jalaga voodist välja. Vähemalt on pahas tujus hea voodit süüdistada. Või siis kallimat, kes jäi koju magama. Või siis pükse, mis on välja veninud, eksole:)
Töö on fun. Eriti see, et mind on suure hurraaga pea ees tundmatusse sogasesse vette visatud. Minu ülesanne on vesi ära pesta. Ja aega selleks aasta lõpuni.
Cheers! 09:04 0 comments
