Ma olen nelja ja poole aastaga avaldanud selles blogis 444 sissekannet. Ilus number, eksole? Pealegi tuleb meil kevadel väikene sünnipäev - Malanje saab 5 aastaseks:) Tänapäeva blogiajastul, kus igal enesest lugu pidaval kodanikul on (vähemalt mõnda aega olnud) oma ajaveeb, on see vanus minu arvates päris soliidne. Seega poole aasta pärast on loodetavasti oodata palju kingitusi!!
See ei olnud tegelikult üldse see, millest ma rääkida tahtsin. Tänasega algas minu kolmas töönädal uues kohas. Ma pean tunnistama, et mulle meeldib see, mis ma siin teen. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks saan ma kõvasti oma pead vaevata, arvutada, aru saada, mitte aru saada, teha nägu, et ma saan aru ja siis alles hiljem päriselt aru saada jms.
Teiseks saan ma siin uurida, kirjutada, ennast muudest asjadest välja lülitada ja lihtsalt kirjutada, õppida, juurde õppida ja siis veel natuke õppida ja sellega koos silmaringi avardada.
Kolmandaks saan ma siin iseloomu kasvatada. Iseenda iseloomu loomulikult. Näiteks olen ma võtnud vastu otsuse olla positiivne. Isegi siis, kui tundub, et kõik on halvasti (ja tegelt on ka) ja teised minu ümber on paanikas, kavatsen mina jääda rahulikuks ja oodata, kuni asi laheneb (sest igal juhul nii läheb).
Kolme nädala pärast on vanemate juubel. See on jube hea elukool. Kuna kogu korraldus on meie kolme (õde, vend ja mina) õlgade, siis tuleb meil projekti korras jagada ära tööülesanded, vastutus, kontroll ja kõik muu, mis on vajalik, et kogu üritus toimuks just nii nagu planeeritud. Ka selles "projektis" kavatsen ma sellist seisundit nagu "paanika" igatahes ignoreerida.
Kui ma Mobis olles kohtasin väga sageli suhtumist "mul on nii kiire olnud...", siis nüüd pean tunnistama, et saan nendest inimestest paremini aru. Aga sellegipoolest ei õigusta see meilidele mitte vastamist või asjade tegemata jätmist. Eks see haakub veidi minu "positiivsuse" püüdlusega. Kui mina jään rahulikuks ja lähenen paanikale positiivselt, siis saavad ka asjad tehtud. Eksju? Mul on nagunii tunne, et enamus inimesi maamunal vähemalt poole oma tööajast efektiivselt tööd ei tee. Miks mulle nii tundub?
Sest mul tekkis korraks paanika ja ma otsustasin üle pika aja taas blogida. Teie rõõmuks ja meie rõõmuks. 14:22 0 comments
