A-Ha ühes vanas loos on read "I wasn't strong enough to let you win". Eile öösel sai mulle selgeks, et olen astunud ühe kuradima suure ja julge sammu. See hirmutab mind. Ma ei ole jõudnud ju Tartut veel igatsema hakatagi. See on jälle üks nendest hetkedest, kui tuleb olla alalhoidlik ja elu natuke kõrvalt jälgida. Ehk olingi ma liiga julgeks muutunud? Arvanud, et kõik, mis ma ette võtan, saab olema edukas.
Ma olen oma valiku teinud. Ma armastan seda valikut. Aga ikkagi ma kardan.
Mul on hea meel, et mul on erinevate vajaduste rahuldamiseks olemas erinevad inimesed. Näiteks tööotsimise agoonias sain rakendada kursaõde, kes täpselt sama kadalippu läbis. Ja tema ütles kuldsed sõnad, et "elu on valikute kunst". Juba siis, kui ma olin oma järjekordse valiku teinud, selgus, et minu ihaldatud töökoht vabanes. Mis nüüd edasi?
Aga ka siinkohal olin ma juba valiku teinud. Ja horoskoop ju lubas et 2008. aasta saab mul tööalaselt väga edukas olema? Või teen ma jälle sama vea, kui usun, et kõike, mida ma ette võtan, saadab edu?
You can’t quit until you try
You can’t live until you die
You can’t learn to tell the truth
Until you learn to lie
You can’t breathe until you choke
You gotta laugh when you’re the joke
There’s nothing like a funeral to make you feel alive
/Sixx:AM - Life is Beautiful/ 14:37 0 comments
Täna kirjutasin alla ka avaldusele, mille kohaselt on mul olemas uus töökoht. See on parajalt segadusttekitav, aga kõhutunne ütleb, et see on päris hea võimalus, et endale teed rajada. Mulle natuke ei meeldi see uue tööga harjumine. Ootan juba aega, mil saan end maksimaalselt rakendada. See aga eeldab, et nipet-näpet asjad on selged. Samamoodi nagu Mobis ei saanud ma esiti üldse aru, mida ma tegema pean. Seda nauditavam oli see aeg, kui olin iseenda peremees ja sain selle võrra firmale rohkem kasulik olla. Aga eks näis. Ma püüan võimalikult vähe selliste asjade pärast muretseda. Praegu on minu ülesandeks puhata ja mängida.
Riigipüha tähistasime sõpradega Lätis. Õigemini, Riias. Võin julgelt väita, et planeeritud kultuuritripist sai geniaalne gurmee-trip. Minu jaoks on toiduga samavõrdselt tähtis teenindus, keskkond ja meeleolu. Sushiresto "Sumo" Riia vanalinnas täitis seda funktsiooni geniaalselt ja minusse jäi pärast lahkumist mõnus rahulolu.
Sellele vastandus aga keskaegne restoran, mille üheks eesmärgiks oli viia külastajad tagasi aastasse 1293, pakkudes sellele ajastule autentset keskkonda, toitu, muusikat ja meeleolu. Selleks sobis keldriruumides asuv, peekreid, puidust nõusid ja vaid küünlavalgust kasutav Rozengrals suurepäraselt.
Ahjaa, minu elu esimesed pulmad olid ka sel nädalavahetusel. Nii mõnigi eelarvamus sai purustatud. Ka pool pisarat poetatud. Tantsitud ja pulmatorti söödud. Mõnus. 12:30 0 comments
Ma tahaks teile anda juba reportaazhe minu uuest elust. Pärnakad ise avalikustasid mulle suure tõe, et tegelikult on Pärnus aasta läbi suvi. Muu maailm lihtsalt ei tea seda, sest tiitel võetakse ju ära. Nii et algus on paljutõotav! Aga see on salajutt, nii et ära edasi räägi!
See on link, kust on võimalik hommikuks naeratus suule organiseerida 10:20 0 comments
Nädalavahetused lähevad järjest mõnusamaks. Püüan end harjutada mõttega, et nüüd ongi päris elu käes, kus 1. septembril ei pea kooli minema ja vabatahtlikult olen tööturul endale leti avanud - kõik pakkumised on oodatud.
Ka on palju olnud mõtteid inimeste teemal. Nagu mul ikka kombeks, meeldib mulle inimesi jälgida, uusi kontakte luua ja vanu natuke eemale peletada. Ma võin teha inimesele vabalt süvaanalüüsi ja panna paika diagnoosi helgemaks tulevikuks, aga silmast silma olukorras jään pelgalt kõrvaltvaatajaks.
Mind kummastab see, kuidas inimeste iseloomud on väga otseses seoses sellega, kuidas nende elu kulgeb. Kindlasti oled mõelnud, kuidas mõnel inimesel lihtsalt veab alati - ta leiab enda ümber selliseid inimesi, kes annavad tema elule juurde lisaväärtust, ta on tihtipeale õigel ajal õiges kohas ning saavutab tänu sellele ilma suurema vaevata ühe eesmärgi teise järel. Paralleelselt nendega on olemas inimesi, kes nagu oleks, aga samas nagu ei ole ka. Nende tujud liiguvad üles-alla, mistõttu neid on raske mõista. Nad teevad otsuseid, mida ka on raske mõista ja neil sageli "kohe lihtsalt ei vea". Ja kui neid inimesi omavahel võrrelda, siis on ilmselge, et ütlus "igaüks on oma õnne sepp" peab vett, tahad sa seda või mitte. Lootusetust lisab olukorrale vaid see, et need "õnnetud" inimesed, kelle iseloom neile endile takistuseks saada võib, ei suuda sellest ka kuidagi üle olla. Sest ma olen ju selline nagu ma olen, eks?
Mind võluvad rõõmsad inimesed, kes toovad seltskonda särtsu juurde. Sellised, kes sunnivad mind pingutama, et rohkem tähelepanu saada:) Ja sellepärast oli möödunud nädalavahetus kohe eriti mõnus.
Päikest! 11:49 0 comments
Keskpäeval jalutad kindlasti mööda muru peal lesivatest töömeestest, kes oma punastes tunkedes lõunat peavad, päikesevanne võtavad ja mööduvaid inimesi piidlevad.
Öisest Tartust ma isegi ei räägi. Tänavakohvikud on eluarmastajaid täis. Baarmanid naeratavad, lobisevad ja justkui naudiksid oma tööd. Või olen ma selleks hetkeks liiga palju veini joonud?
Muide, täiesti geniaalne on ka uus rokimüraklubi Underground linna südames, maa all. 09:33 0 comments
