A-Ha ühes vanas loos on read "I wasn't strong enough to let you win". Eile öösel sai mulle selgeks, et olen astunud ühe kuradima suure ja julge sammu. See hirmutab mind. Ma ei ole jõudnud ju Tartut veel igatsema hakatagi. See on jälle üks nendest hetkedest, kui tuleb olla alalhoidlik ja elu natuke kõrvalt jälgida. Ehk olingi ma liiga julgeks muutunud? Arvanud, et kõik, mis ma ette võtan, saab olema edukas.
Ma olen oma valiku teinud. Ma armastan seda valikut. Aga ikkagi ma kardan.
Mul on hea meel, et mul on erinevate vajaduste rahuldamiseks olemas erinevad inimesed. Näiteks tööotsimise agoonias sain rakendada kursaõde, kes täpselt sama kadalippu läbis. Ja tema ütles kuldsed sõnad, et "elu on valikute kunst". Juba siis, kui ma olin oma järjekordse valiku teinud, selgus, et minu ihaldatud töökoht vabanes. Mis nüüd edasi?
Aga ka siinkohal olin ma juba valiku teinud. Ja horoskoop ju lubas et 2008. aasta saab mul tööalaselt väga edukas olema? Või teen ma jälle sama vea, kui usun, et kõike, mida ma ette võtan, saadab edu?
You can’t quit until you try
You can’t live until you die
You can’t learn to tell the truth
Until you learn to lie
You can’t breathe until you choke
You gotta laugh when you’re the joke
There’s nothing like a funeral to make you feel alive
/Sixx:AM - Life is Beautiful/ 14:37 0 comments
