Täna on selle aasta viimane mai ja homme juba ongi kauaoodatud suvi, eesotsas juuniga. Haridusvallad on see aeg, kus hakatakse möödunud aasta otsi kokku tõmbama, suvesandalettides trambitakse mööda koridore ja higistatakse eksamitel, et siis uks enda järel kinni tõmmata ja suurel suvel mootor käima tõmmata.
Ma olen viimased paar kuud pisteliselt oma vanu sissekandeid lugenud, kohe neid päris vanu, algusest peale. See on tegelikult nii ebareaalne, kuidas ma saan lihtsalt kerida oma aastaid ja kuid üles-alla ja klõpsata mingil suvalisel real ja minna tagasi nendesse aegadesse, tunnetesse ja mõtetesse.
31. mai 2003
"Üks asi on veel tore - see, et mul tundub hetkel kõik ilus olevat. Ja ma tunnen iga keharakuga, et ma muutun. Ehk isegi arenen. Ja mul on iseendaga nii meeletult hea olla. Vaid üks inimene on lubatud meie kahe vahele.."
31. mai 2004
"Tädipoeg Veiko 06.12.1984 - 30.05.2004"
Veel tänaseni tundub mulle justkui oleks Veiko ühel pikal-pikal reisil ja kui ta tagasi tuleb, siis ma võõrastan natuke, ent vaatan teda eemalt, kuidas ta on muutunud ja kuulan tema jutte ja mõtteid..
Aga täna tahtsin ma veel rääkida sellest, kui mõnus Pärnu ikkagi on. Ja kuigi Tartu on mu kodulinn ja ma lähen sinna iga kord rõõmuga, siis väga kodune on ka Pärnu. Ma olen Tartus on palju neid, kelle peale ma aegajalt mõtlen ja püüan ikka trehvata, kui sealkandis käimas olen, ent see ongi see äraolemise võlu, mis ajendab helistama ja kokku saama. Kui ma seal elaksin, siis ma arvatavasti ei viitsiks nendega rohkem suhelda kui praegu.
Suvi on Pärnusse jõudnud ja see on absoluutne rõõm. 12:04 0 comments
