Sitt seis on. Ütlen päris ausalt. Ma olen selles tegelikult ise täielikult süüdi - sest ma ei tea, mida ma tahan ja sellepärast, et mul ei ole inimrumalikku südikust. Võibolla ongi nii, et elu on täis nõmedaid asju, mida sa ÜLDSE teha ei taha, aga sa lihtsalt harjud neid tegema. Sa elad nad niiöelda üle. Ja veered edasi.
Või tuleks trotsida kõike, nii pangalaenu kui ka peost suhu elamist ja liikuda oma unistuse suunas?
Aga mis siis, kui ma pole veel päris kindel, mis mu unistus on? Ma suudan küll välistamismeetodit kasutades selekteerida välja asjad, mida ma kindlasti teha ei taha, aga neid, mis üle jääb, on ju ka tohutul hulgal..
Sitasti, kõik on sitasti. 10:38 0 comments
