Ah, ei ole miski sitasti. Lihtsalt päevad ei ole vennad ja ega kõik vennad ka nüüd ühesugused ei ole. Praeguseks olen ma oma teatavasse komforttsooni tagasi imbunud ja asjalood ei tundugi enam nii väga jamasti olema. Kui sa oskad natukenegi märke lugeda ning asju rahulikult võtta, siis on sinu ülesandeks ainult edasi tegutseda, mitte seisma jääda.
Tulevik on siiski lahtine. Aga vähemalt tulid mulle mu unistused meelde ja ihu on täis tegutsemissoovi. Ja mõtted ei mahu pähe. Inspira. 12:56 0 comments
