Ma tahaks sulle rääkida, mis kõik vahepeal olnud on ja kui sassis inimesed mu ümber on. Kui ma käisin shindo-massaažis ja poiss-massöör küsis iga natukese aja tagant kerge aktsendiga "kas ei ole valus?" ja mul ei olnud valus, siis tekkis tunne nagu peaksin natuke olukorda natuke hullemaks fabritseerima, et ta saaks tunda, et ta mind tühja ei kanguta. Kerge valu on ju kohati isegi mõnus:) Aga tundub, et suures plaanis olen ma suhteliselt terve - nii seest kui väljast. See on üks asi, mille üle olen siiralt õnnelik. Vaatan inimesi, kes ei pea lugu ei endast ega oma kehast ning näen, kuidas nad ennast enda teadmata kiusavad. Ja nad ei ole ju õnnelikud ega rahul endaga. Ja nad pritsivad seda neile, kes nende ümber. Nii tulebki mul alati hoida tagataskus üks kujuteldav vihmavari, mille alla vajadusel varjuda, et mitte märjaks saada.
Aga sa ju tead, et vihma käes on mõnikord väga romantiline olla. Ja nii torman ma "romantiliselt" teiste inimeste maailmasid parandama ja võin sel kombel mitte nii väga romantiliselt läbi vettida. Aga siis on õnneks alati olemas toad, mis on kuivad ja teed, mis on kuumad ja hinge parandavad. Siis on alati hea. 11:09 0 comments
