Mulle hirmsasti meeldis, kuidas Merle oma blogis eile kevaderõõmu kirjeldas. See oli nii õige. Tundub justukui olekski armumisel kevadelõhn. Või vastupidi - kevadel armumisel lõhn. Mõnes mõttes on see täiesti arusaadav, et kui ilmad lähevad ilusaks ja loodus ärkab, siis ärkame justkui ka meie selle looduse sees. Kevadeigatsus on nagu kõik teisedki igatsused, millel on magusmõrkjas šmekk.
Magusmõrkjas šmekk on tegelikult ju tervel elul. Praegu tundub olevat see magusam periood minu ja mind ümbritsevate inimeste elus. Nii hea on näha, et ka teised õpivad, kasvavad ja arenevad koos minuga. Nii hea on vahetada mõtteid kellegagi, kes on avastanud, et lapsed ei kasva ise ja nendega tuleb koos kasvada. Nii hea on kuulda, et keegi on seadnud iseenda tarkuse kõrgemale iseenda südamest. Nii hea on tunda, et õiged valikud on hakanud end ära tasuma...
Mingi särin on sees. Mingi rahutuse uss. Midagi nagu oleks.. 14:07 0 comments