Ma olen nüüd juba mitu päeva oma 8-aastase vennatütre IT-ekspert olnud, kelle peamisteks funktsioonideks on Ratesse piltide lisamine ja MSNi paroolide vahetamine. Esimese hooga oli mul ausalt öeldes raskusi sellega saamaks üle mõttest, et see sama tibi, kes alles hiljuti mu isa peopessa ära mahtus, tahab ennast reidis eksponeerida ja kontakte luua. Sellega, et ta mind MSNis pidevalt (vähemalt ilma suuremate kirjavigadeta) spämmib, olen ma juba harjunud.Kui ma oma emotsionaalsest tõrkest üle sain, tabas mind ahastus selle pärast, et Rate.ee on koht, kus vaid kõige elementaarsemad liigutused on ilma tasuta. Eriti arusaamatu on tõsiasi, et moderaator paneb ilusale pildile keelu peale ega ole seda nõus ilma lisatasuta aktsepteerima, ehkki kuni 10 pilti on limiit. See on koht, kus tahaks kaevata, aga kuhu kaevata, kui kaevamiskohta ei ole..
Aga kogu selle tehnoloogilise avantüüri tulemusena olen hakanud mõtlema selle peale, kui kaitsetud on sellises eas lapsed tehnoloogia ees. Õigemini, mitte tehnoloogia, vaid nende inimeste ees, kes tehnoloogia kaudu neile ligi pääsevad. Ma ei peagi tegelikult silmas rõvedaid sekspervosid, vaid ka neid kõige lähedasemaid nagu sõbrannad, isad ja tädid, kes "juhuslikult" on konto paroolidega kursis ning saavad seal töö kõrvalt lõunapausi ajal ringi nuhkida. Eesmärk võib ju olla üllas - kaitsta last - ent vahend selleks on siiski ju ebamoraalne. Ja vaene noor laps, kes ei oska end ja oma privaatsust, olgu see nii primitiivne kui tahes, kaitsta.
Kuidas ma sellele mõttele tulin? Sest mul on vennatütre paroolid kõik üles kirjutatud ning mõtlen, kas äkki peaks silma peal hoima..? 15:14 0 comments
