Minu viimase pooleteisenädala märksõnaks on olnud "töö". Kahel päeval õnnestus isegi ületunde teha, mis minu jaoks on siiani suhteliselt tundmatu maa. Täna olen teinud ära kõik hommikul to-do listi paigutet asjad, mistõttu lubasingi endale pooltunnikese, et mõtteid klaarida..
Siin uues töökohas on paljud kolleegid tööga kimpus. Kel ei ole aega, et päeva jooksul isegi sissetulnud meile lugeda. Kes ähvardab võtta sinise lehe, et lihtsalt puhata. Kes tuleb haigena tööle, et hommikuhämaruses laualambi valgusvihus tööd vihtuda. Kelle kohta arvatakse, et ta teeb liiga palju tööd ja et tal oleks üldse hoopis naist vaja... Mina esialgu ühtegi eelmainitet kategooriat ei esinda. Ma naudin kellast-kellani töötamist. Silmas pean töötamist, mitte passimist. Mulle meeldib, kui ma suudan selle töötamiseks ettenähtud aja jooksul olla konstruktiivne ja tulemuslik. Ja mulle meeldib minna töölt koju ning unustada isegi ära, mis projektid mul käsil on. Ma siiralt loodan, et selline suhtumine on eluviisi küsimus ning töö-hoolikuks olemine ei ole nakkav katk. Eriti veel, kui tegemist on suures plaanis siiski riigitööga. Vähemalt on mul taipu juba praegu näha, kuidas elavad oma elu teised, et siis ise kindlasti mitte nendesuguseks muutuda:)
Täna on alles teisipäev, aga mina ootan.. ma ei tea mida. Ma tegelikult ootan, et oleks juba kaks aastat möödas ja mul oleks aeg uus töökoht valida. Hehe.. See tähendaks, et ma oleks selle aja peale siit kohast kõik oma vajalikud tarkused kokku kraapinud ning saaksin neid rakendada mõnes tasuvamas ja mulle rohkem rahuldustpakkuvamas kohas. Mul on oma unistused, aga nendest ma ei räägi.
Aga lühemas perspektiivis hakkavad jõulud jälle lähenema. Kas ma sellest juba rääkisin? Natuke vist mõni aeg tagasi tegin juttu. Et tulevad teistmoodi jõulud.. Eks näis. Pea on ikka veel paks ja mul on Orbit Dropsi üledoos! 15:25 0 comments
