Nii, kui ma pärast ülikooli lõpetamist puhkuselt koju tulin, ootas mind ees üllatus - õppelaenu tagasimaksegraafik! Naiss. Kui ma vaid teaks, kus ma elama ja töötama ning kelle rahakotist arveid maksma hakkan! Reaalsus kikib inni, nagu öeldakse.
Eile vaatasin "Klassi" ära. Kuna ma olin teadlik selle äärmiselt masendavast mõjust, siis oskasin end juba ette valmistada ning aeg-ajalt endale meelde tuletada, et "see on kõigest film". Kui hakkasin seejärel oma kooliaega meenutama, siis tulid küll mõned seigad meelde, kus kellegi jope vedeles garderoobi prügikastis (hõkk!) või kuidas klassiõdede vaheline rivaalitsemine igapäevaellu "põnevust" tõi. Aga minu sinisilmne süda siiski usub, et nii nagu igas klassis on oma Tõnisson ja Toots, on igas klassis ka keegi, kes ei laseks tervel klassil ühe inimese vastu seista (eriti tänapäeval!). Vähemalt mitte füüsilist vägivalda tolereerides. Ja lisaks sellele usub minu sinisilmne süda, et abi palumine ei ole häbiasi.
Aga mine võta kinni, inimesi on ju igasuguseid ja noorena ei oska asju objektiivselt hinnata. Kõigile neile, kes tunnevad või on elus tundnud, et neile tehakse ülekohut, teadmiseks - "Karma is a bitch"! :) 08:39 0 comments
