On sul kunagi olnud nii, et ärkad hullult mõnusa une pealt üles ja seejärel üritad meeleheitlikult uuesti magama jääda, et seda sama und kas või natukene veel edasi näha?
Ma olin nii kaua oodanud ülikooli lõpetamist. Juba eelmisel aastal käisin vesise suuga ümber peahoone ja unistasin sellest, kuidas ma ise diplomiga uksest välja astun. Terve aasta möödus lõpetamiseihaluses. Mida lähemale see jõudis, seda uskumatum see tundus. Mitte sellepärast, et selle kättesaamine nii raske oleks olnud, aga kuna see on kuidagi klisheelikult tähtis osa noore inimese elust.
Terve päev oligi justkui see hea unenägu, mille jooksul ma tabasin end korduvalt mõttelt, et see ometi veel läbi ei saaks:) Ja järgmisel hetkel avastasin, et see unenägu on muutunud tõeliseks läbuks, kus koridor on suitsetajaid täis, õppejõud miilustavad pimedates nurkades tudengitega ning igivanad vilistlased on noored tantsuplatsilt minema tantsinud.
Minu lillelihased on ikka veel valusad. Kauaigatsetud kleit on maandunud koos ülejäänud musta pesuga korvi, diplom vedeleb lohakalt laual ja viimased peotagajärjed on minust jäljetult haihtunud...
Nüüd otsin tööd. 11:55 2 comments