Kas sa oled märganud, et igal rahvusel on mingisugune x-faktor, mis kuulub ainult sellele rahvale seal? Näiteks siis, kui sa elad mõnda aega kuskil mujal ja saad aru, et sina ei saa sellest aru, mis neil on, millest sina osa ei saa. Oled nii mõelnud?:)
See on umbes see sama, millest Chalice aru on saanud:
/ kuigi on igal yhel enda asjad ajada / on nad k6ik selles osa / moodustades rahva / nad on minu inimesed / ja mina olen nende oma / l2hen vooluga kaasa
Ma mõtlesin selle peale ka siis, kui inimesed mässasid Tallinnas. See on see tunnetusetasand, kus eestlased on ühel tasemel ja ilma sõnadeta on meil samad mõtted ja tunded. Mulle meeldib, et eestlastel, nagu teistelgi, on see miski - see x-faktor - mis on ainult eestlastel. See imeõhukene tunne, mis tekitab üle pika aja kodust ära olles tahtmise lennujaamas maad suudelda. Me ei tee seda, sest meil pole see kombeks, aga meil on väga raske varjata rõõmu, kui oleme jälle kodus. See on see sama asi, mis siin:
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta!
Kui sulle tundub, et ma panen segast, siis mine ole aastakene ära ja tule tagasi. Tegelikult piisab ka kahest kuust. Või sõida üksinda autos, vahetult enne päikeseloojangut, Liisi Koikson ja "Väike järv" ja roosa-sinistes toonides Võrtsjärv, kust V. enam tagasi ei tulnud. Siis äkki tunned, mis Chalice'i inspireeris.. või Koidulat.
Eesti - isegi ilma Eurovisioonita armas:)
18:26
1 comments
