Eile käisin ma muuseumis. Siinsamas Tartus. Kindlasti oled kuulnud "Panoptikumist"? Ehk siis vahakujudenäitus inimesest, tema arengust, erinevatest haigustest... Suht friiki, aga teisest küljest ääretult põnev. No mitu korda elus sa näed 14 päeva vanust loodet? Või veel hullem, 9 kuu vanust loodet naise kõhus. Ma pean ütlema, et idee inimese arengust ja sünnist on sootuks armsam kui see tegelikult on. Jälle kehtib sama reegel, et "teadmatus on õnnistus":)
See oli kolmas kord, kui ma sellele näitusele läksin, kuid esimene kord, kui ma seda ka nägin. Justnimelt, eelnevatel nädalavahetustel olid järjekorrad uksest välja ja kolm korda ümber maja. Seekord, eelviimasel lahtiolekupäeval, olid jäänud vaid viimased hapupiimased, kes tuhandete silmade poolt ära kaetud objekte piidlesid. Veidi häiris, et näituse viimase osa - suguhaiguste - sissepääsu juures oli silt: "Vastutustundetu seksuaalkäitumise tagajärjed". Tänapäevaselt kuidagi kohatu, sest inimeste teadmus ja ka meditsiin on niivõrd arenenud, et säärased moondunud suguelundid ja sissevajunud näod vaevalt et meile tänaval vastu kõnnivad, kellad kaelas...
Ja no muidugi see kuri piletimüüja, keda lapsed kardavad ja mina ka. Noh, see nõukaaegne mentaliteet, et küsida midagi ei tohi, rääkida ei tohi, midagi puutuda ei tohi ja ... üldse oleks parem, kui te siit kohe ära läheks.
Hehe, lisaks tundub, et kõhuõõnsuste näitus on hea ravim pohmelli vastu.
Imesinist esmaspäeva! 10:14 2 comments
