Kui ma eile üle Toomemäe kooli jalutasin, siis nägin, et kevad on platsis ja võtab talvelt taas süütuse. Valgest ja puutumatust talvest saab higine ja märg suvi veel enne kui sa seda märgatagi jõuad. See on alati olnud minu kõige lemmikumaks aastaajaks, see kevade ja kulupõletamise lõhn.
Sel aastal on terve raamaturiiul mul koormaks seljas ja minu igatsus suureks saada on sama suur nagu Aleksander Suumanil tema luuletuses, kus ta isegi ei uskunud enam igatsuse täitumist:)
Tegelikult ei ole viga midagi. Mul on hea meel nende lähedaste üle, kellest on saamas minu perekond. Mulle meeldib ärgata üles hommikumuside peale. Mulle meeldib, et nädalavahetused on nii tihti ja meeldib, et kõik on okei.
Kas on see patt, kui siivutuna triivin
Taas oma nime su ihu peale kriibin...
21. aprill @ Rock Cafe 14:45 0 comments