Täna tunnen, et ma ei ole hea inimene. Selline tunne nagu tekitaksin mina oma kõige kallimatele oma nadi iseloomuga tuska. Ja mis kõige hullem, ma ei saa sellest ise jagu. Ma olen puberteedieast saati olnud natuke liiga emotsionaalne. Ja seda selle kõige kehvemas mõttes - kohati on minu emotsioonid minu tahtejõust tugevamad. Seda nii südameasjades kui ka töö juures. Mulle meeldib, et kui ma olen rõõmus, siis olen seda terve maailmaga koos. Aga mulle ei meeldi, et kui ma olen kurb, siis peab seda olema terve maailm minu ümber. Ja kui ei ole, siis ma kannan hoolt, et ka teistel minu ümber oleks sitt tuju. Rumal, eksole.
Ja nii ma koguaeg õpetan ennast ja kasvatan. Ja kadestan neid, kes suudavad elada nii lihtsalt ja loomulikult, ega tea, mis tähendab südamevalu ja unenapid ööd. Ma tahan iga päev olla parem kui eile, aga vahel lihtsalt ei jõua..
Aga ma ei anna alla. Täna olen ikkagi parem kui olin eile. 11:07 2 comments