Mulle üldse ei meeldi, kui inimesed vastavad küsimusele "Kuidas läheb?", et neil läheb kiirelt. Ma usun, et minu usu sellesse pseudoterminisse on ära rikkunud just need töised kõned, kus kohtumise kokkuleppimise kõne lõpetatakse kliendi poolt nii, et "praegu on väga kiired ajad, lükkame selle asja edasi". Teadagi, et edasi lükatud asjad tulevad väga harva sinu juurde tagasi!
Ma ei saa päris täpselt aru, mida see "kiire" tähendab. Kas kiire on neil, kel on nii palju asju teha, et nad ei jõua midagi teha? Teisisõnu ei tee nad midagi ära? Või on "kiire" see, kui tegelikult ei viitsi eriti mingit muud asja teha? Või on "kiire" hoopis see, et sa ei oska oma aega planeerida ega valikuid teha? Või sa hoopis valetad, et sul on kiire, et kuskilt minema hiilida?
See selleks. Ega mul ei ole üksinda ju kiirustamise vastu mõtet võitlusse astuda. Pealegi on mul endalgi kohati momente, kus on tunne, et nii-nii mitu asja on vaja kohe ära teha, et hea meelega läheks koju teki alla ja sööks seal saia:) Aga siis ma hoopis vaatan korraks aknast välja, mõtlen selle lipu peale, mis Tähetornist paistab ja pusin oma tööd edasi teha. Aga sellegipoolest ei lähe ma teistele kekkama, et mul on nii kiire, nii kiire. Ei ole ju, kui normaalselt ja süsteemselt asju teha. Oeh!
Täna oli mul esimene koolipäev. Läksin äreva hingega vanasse koolimajja neid samu vanu pinke hõõruma. Osad näodki olid veel vanast ajast tuttavad. Mind hämmastas, et ülikoolis on ikka veel neid, kes terve loengu ajal pläkutavad/näpivad telefoni/saadavad üksteisele tigupostiga kirju, söövad laua all õuna jne. Ma seda osa ei mäletanud enam:) Aga ma siiralt-siiralt luban, et püüan koolist võtta nii palju kui vähegi vastu võtta jõuan. Ma annan oma parima, et mitte langeda laiskuse küüsi. Ma vähemalt üritan.
Täna oli veel üks nendest päevadest, kui kohtasin oma vanu tuttavaid - Hollandist. See on nii veider tunne, kui sa millisekundiks arvad, et see poiss seal eespingis on Andrew või see teine poiss Kaubamaja trepil oli Sebastian. Korraks sa mõtled, et see on normaalne, aga siis avastad, et see ei saa ju nii olla. Ja järgmise millisekundi jooksul sa mõtled, et küll sa ikka oled loll, sest Andrew on ju USAs ja Sebastian tagasi Prantsusmaal. Ja see plika sinu ees ei olnud mitte Angelina, vaid üks krõhva kursaõde. Veidrad mõtted. 19:10 0 comments
