Üks asi veel.
Mind paelus eilses Ekspressis ilmunud intervjuu Jüri Mõisaga. Siiani arvasin, et ta ei saa ju väga rumal olla, kui on elus päris hästi hakkama saanud. Aga küllap on siin see koht, kus rumalusel ja rumalusel on vahe.
Tundub, et kui siiani kehtis ütlus "Riik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli", siis alates eilsest kehtib uus lähenemine "Riik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema kõige tugevam lüli". Ma saan aru, et Tallinn on lahe ja suur väikelinn. Aga kui sõita Lätti (mis tähendab, et ka Riiast edasi), siis on mu arust natuke näha, mis saaks Eestist viie aasta pärast, kui oleks veel inimesi, kes mõtlevad nii nagu Mõis. Riia koos paari teise linnaga on üleinvesteeritud, kihab ja vohab, elab ja tuksub. Ilus. Aga ülejäänud Lätis valitseb ikka veel nõukaaegne maailm. Seda puhtalt võõra pilguga peale vaadates. Ja see on nukker. Linnad on koledad ja külad veel koledamad.
Tallinnal on oma võlud. Seda on ka teistel linnadel ja küladel. Ja mulle meeldib, et Eestis seda nähakse. Mõisa köis las lohiseb. 11:09 4 comments
