Nüüd siis ongi vist suvi alanud. Miks siis alles nüüd? Sest, et töömõtted ei taha ega taha pähe mahtuda, suveilm võtab juba kuju ja äsja lõppes teinegi nädalavahetus Pärnus koos sauna, veini ja öödega. Ja muidugi see, et nii msn kui ka minu blogide rss üha lahjemaks jäävad...
Eks see ole õige kah. Ja ma omamoodi ootan seda, et mu vanemad kuuks ajaks Euroopasse põrutavad. See tähendab, et ma pean olema rohkem kodus ja olemas neile, kellel mind kodus vaja on. Ma lootusrikkalt kahtlustan, et see suvi on viimane, mille ma väikeste vahepaladega üleni Tartus veedan. Juba järgmisel suvel tahaksin teha neid asju, milleks tunnen, et valmis olen.
Mu blogi on veider. K ütles väga konkreetselt ja ilma igasuguste emotsioonideta, et mida vähem isiklikke asju, seda igavam. Eks ta mõnes mõttes ole õigem nende silmis, kes mind tunnevad. Ja kelle muu jaoks ma seda blogi pean, eksole? Aga samas, mul ausalt ka ei ole nii palju materjali, et oma igapäeva tragöödiaid ja komöödiaid siia kribada. Ja nii nopin ma asju, mida enda ümber tähele panen ja sinuga jagada tahan. Ja täna on süda raske, sest ees ootavad viimase aja pikimad kaks nädalat.
Hea, et juuli alguses Argo taas meile elama tuleb. Siiralt hea meel. Ja kahju, et täna Veiko juurde ei jõudnud. Teinekord tulen ja olen pikemalt.. 17:31 0 comments
