Mulle ei ole jaanipäevad kunagi meeldinud. See "püha" on vaat et rohkemgi üles haibitud kui jõulud. Sest siis on kõik linnast ära ja kõikidel kuskil midagi toimub. Nüüd olin ise ka linnast ära, hullult palju toimus, aga ma ei olnud ikka rahul. See-eest olin rahul jaanipäeva-järgsete päevadega, mil sain kõrvetava põhjapäikese vanne võtta, murul piipu teha ja Kenderi kollaseks loetud raamatuga putukaid peletada.
Täna puutusin esimest korda kokku ka sellise asjaga nagu Laevakompanii ehk maakeeli praamiühendus saarte ja mandri vahel. Minu ettevõtmine päädis sellega, et pärast viit telefonikõnet transformeerus meie kauaoodatud Hiiumaa-Saaremaa trip ainult Saaremaa-tripiks. Mis ei ole ka üldse halb, sest keegi meist ei mäleta, et oleks seal käinud. Ehk ongi parem kaks päeva ühel saarel ringi vaadata, kui pool päeva piletisabas istuda? Igatahes jõuan nüüd ka kenasti õe lõpetamisele ja sellejärgsele gurmeele. Mis see vanasõna ütleski - lõpp hea, kõik hea?
Reisimine on üldse viimasel ajal muutunud üsna paljumainitavaks märksõnaks. Nimelt on ka minu vanemad teereisil (loe: road trip'il). Juba neljandat suve, autoga. Kui ma ei eksi, siis hetkel sõidavad nad mingile Kreeka saarele, et sealt siis sujuvalt edasi Itaaliasse liikuda. Hea on näha, et inimesed elavad hästi ning naudivad iseendid. Loodetavasti kasvavad ka minu reisid ajapikku pikemaks ja kaugemaks ja elamusterohkemaks. Praegu aga istun kontoris, tänan pilvi, et päike ei paista ning unistan oma igapäevaunistusi..
Vanemate blogi lisasin oma lugemislisti. Tunne huvi. 16:54 0 comments
