Mina, kes ma pigem eelistan tervislikku toitumist, olen suht-koht hädas tänaste toitlustusasutustega, mis tunduvad olevat orienteeritud neile, kes armastavad ennast kurguauguni täis süüa. Kas sa ei ole tähele pannud kui suured tegelikult need portsjonid on, mida keskmine söögikoht sulle pakub? Minu arust ei ole päris normaalne, et 100-kilone mees ja 50-kilone naine söövad ära sama suure prae. Või on see normaalne? Muidugi on alati võimalus piirduda salatiga, mis on mõeldud praadi garneerima või mõne lastemenüü elemendiga, mis kipuvad tihti olema rasvased friikartulid rasvaste vinkudega. Ja muidugi on alati võimalik pool alles jätta, aga sellisel juhul kaob motivatsioon prae eest 70 krooni maksta.
Näeksin hea meelega innovatiivsete söögikohtade menüüdes toitusid, mida pakutakse ka poole kaupa ja mis on rohkem orienteeritud tervislikkusele kui meinstriimile. Eelkõige siis kerged praed ja põnevad supid. Vähem paneeritud lihakäkke ja rohkem lahedaid salateid. Olen kuulnud, et inimesele piisaks näljatunde peletamiseks omaenda rusika suurusest portsjonist. Ja just näljatunde peletamine peaks olema toitumise eesmärk. Ma olen peaaegu kindel, et põhjus, miks nii paljudel on raske toitumist piirata, on just need valikud, mida kolleegiga lõunale minnes sageli ei olegi. Ja iga päev karbiga toidu kaasavõtmine on ka natuke nadi. Samuti on jube raske endale poest leida mingit kerget näksimist, kui su eesmärk on püsida vormis. Ja eilses SL õhtulehes (mitte, et ma seda loeks:) oli selline artikkel
Ja kusjuures - Euroopas ongi juba tomat-kurk-õun palju kallim kui sai-jäätis-pitsa.
PS! Minu plusspunktid Tartus asuvale Shakespeare'i kohvikule, mis pakub iga päev traditsioonilise päevaprae kõrvale ka kergemat päevapraadi ja mis kõigele lisaks maitseb imehea. Ning ma jõuan omal jalal ka veel kontorisse ega tunne vajadust silm tunnikeseks looja lasta, sest seedimine võtab mult kogu energia. 10:18 2 comments
