Ei ole enam roosa. Sinine hoopis. Ma võin ausalt öelda, et pärast tagasitulekut ei olegi ma enam end roosana tundnud. Kohe kuidagi ei oska enam selliselt kirjutada nagu varem. Ehk on see ka sellest, et elu on läinud niipalju isiklikumaks. Sa isegi ei kujuta ette, mida ma vahepeal näinud ja teinud olen ja kui palju ma sellest kõigest rõõmu olen tundnud. Ja kui rõõmus ma olen, et mul on kaks kodu ja et kevad on tulemas ja et suveks on ilusad plaanid. Ja et ma ei ole enam roosa.
Sattusin lugema Raekoja platsis asuva Cafe Truffe saamislugu. See on tegelikult EAS-i uus projekt "Stardipäevik". Minu arust väga hästi kirjutatud ja asjahuvilisele tohutu infoallikas. Kusjuures segavaks faktoriks ei saanud isegi see, et Tüdrukul selle kohaga pahad kogemused on. See on ju tegelikult normaalne, et inimeste vahel võib arusaamatusi ja hõõrumisi tulla. See ei tähenda, et üks või teine üdini halb oleks. Igatahes, soovitan lugeda.
Oma sünnipäeval olen ma Hollandis. Ma vist olen sellest juba siin rääkinud ka. Aga siiski - saan näha oma armsaid Cailinit ja Claudiat. Veelkord näha armsaid shokolaadipoisse ja jubedaid tsurkasid, nautida selle koleda keele ilu ja logisevaid jalgrattaid. Kui tagasi tulen, siis räägin kindlasti oma seiklustest. 10:43 0 comments