Tänasel üldkoosolekul kleepisime ja värvisime. Jõle vahva. Mul meenus see sama tunne, mis kunagi kunstitundides, kui kõikidel teistel oli olemas idee ja visioon ja minul peas kõmisemas ülesantud teema, mis kurvalt ringi luusib ja väljundit otsib.
Ma olen selline jõle mugav inimene, kellele eriti ei passi kiireloomulised asjad. Ei ole eriti meeldiv luristada hommikukohvi võõra arvutiga juba hiljaks jäänud tööd tehes. Mõnus oleks ju esmaspäeva hommikut veeta kallimaga võileibu pugides ja vihma vaadates. Selles suhtes surub "täiskasvanuelu" ikka mõnuga peale, kui pühapäeva õhtul mitte koju minnes süda sees valutab, et hommikul jääb õigel ajal kontorisse minemata. Aga noh, samas on süda see, kes sellistel puhkudel minu eest otsuseid langetama kipub...
Eile kirjutasin neli ja pool tundi vanaema elulugu üles. Hämmastav, et olen seda inimest terve oma elu tundnud omamata aimu sellest, milline ta elu tegelikult olnud on. Rispekt. 22:45 0 comments
