nelikuud.blogspot.com 13:54 0 comments
Ma tegelt ei võta seda äraminekut üldse nii traagiliselt. Võibolla ei koida veel see tunne, mis tekib, kui ei saa koju minna...
Tegin endale uue blogi, mis puhtalt sealse elu kohta. Praegu veel aadressi üles ei pane. Alles siis, kui väikesed ilukuurid lõpetatud on.
Päikest ja liblikaid kõhtu! 11:15 0 comments
Läksingi ja katsetasin siis. Päris mitu korda. Kohv, mis oli pisikeses plastiktopsis oli paha, teda oli vähe ja tal oli jultumust maksta 15 krooni. Vaata, mõned kohvid on ju sellised, et isegi kui seda ei olegi nii palju, jõuab ta ikka külmaks minna - sest sa lihtsalt ei taha seda juua!
Täna andsin siis vastulöögi ja ostsin 7-kroonise kohvi Kaubahalli toidupoe kõrval asuvast saiakeste letist. Esimese asjana oli kohe näha, et vähe seda kohvi nüüd küll ei ole. Kui ma veel koore ja suhkruga teda kõditasin, tahtis teine üle ääre roomata. Tehnikaime-laadsena funktsioneeriv kaas ei tahtnud nii punnis topsi peal kinnituda. Läks päris pikalt, enne kui mul ta taltsutada õnnestus.
Mis sa arvad, kas mul olid kontorisse jõudes püksid kohviplekke täis või mitte?
Reaalselt peaks Tartus selliseid spets kohvipoode veel olema. Aga see ju ei loe, kui nad on kaugel, eksole? Õige asi peab ikka õigel ajal ette jääma. Eks ma otsin edasi. Et leida oma kohvi! 10:51 0 comments
Ma olen selline jõle mugav inimene, kellele eriti ei passi kiireloomulised asjad. Ei ole eriti meeldiv luristada hommikukohvi võõra arvutiga juba hiljaks jäänud tööd tehes. Mõnus oleks ju esmaspäeva hommikut veeta kallimaga võileibu pugides ja vihma vaadates. Selles suhtes surub "täiskasvanuelu" ikka mõnuga peale, kui pühapäeva õhtul mitte koju minnes süda sees valutab, et hommikul jääb õigel ajal kontorisse minemata. Aga noh, samas on süda see, kes sellistel puhkudel minu eest otsuseid langetama kipub...
Eile kirjutasin neli ja pool tundi vanaema elulugu üles. Hämmastav, et olen seda inimest terve oma elu tundnud omamata aimu sellest, milline ta elu tegelikult olnud on. Rispekt. 22:45 0 comments
Ma ei ole seal teab, mis kaua töötand ja seega oli mõneti hädavajalik veeta nende inimestega aega ka väljaspool kontorit. See aitab kuidagi lihtsamalt üle saada mingitest tabudest ja juttu jätkub ka kauemaks. Ehkki muusikavalik takerdus pungi ja hiphopi meeste omavahelisesse ebakõlasse, ei takistanud see mul kuidagi iseenda eksistentsi konkreetses kontekstis maksimaalselt nautimast. Istusime kuni sirtsude vaikimiseni verandal ja leidsime, et nii on jõle lahe:)
Meeletu vihm. Äikeselaigud viskavad aeg-ajalt aknasse kiile. Saun täitis oma ülesande eeskujulikult. Vein, tundub, et jääb mõnda erksamat tundi ootama. Veel vaid mõned nädalad oma voodit, oma keelt ja oma maailma. Hoiame kokku ja oleme armsad. 23:46 0 comments