Pärast seda, kui ma olin eile kolm tundi vesipiibult süütust võtnud ja hiljem üliaktiivse treeneri käe all lihaseid närvi ajanud, ei taha tuim valu jalgadest ja üleüldine rammestus kehast kuidagi lahkuda. Päev on alles rakuke. Nii palju on vaja teha. Minu kujuteldav to do list on otsast otsani täis kirjutet, deadline'id muudkui lähenevad. Plaanid on suuremad kui elu ise. Nagu tavaliselt. Lisaks kõigele on vaja koer ümber kasvatada ja vanaema elulugu kirja panna.. 10:49 0 comments
