esmaspäev, september 20, 2004  

Sinu valu on nagu koore murdumine, mis ümbritseb sinu mõistmist. Otsekui viljakivi peaks purunema, et ta südamik saaks päikesepaistesse, nii pead sa tundma valu. Ja hoiaksid sa oma südant imestamas oma elu igapäevastes imedes, siis sinu valu ei näiks mitte vähem imeline kui sinu rõõm. Paljugi sinu valust on su enda valitud. See on kibe arstim, millega arst sinus ravib su haiget mina. Seepärast usalda arsti ja joo tema ravimit vaikuses ja vaikseks jäänult, sest tema kätt, olgugi et rasket ja karmi, juhatab nähtamatu õrn käsi.
(Kahlil Gibran)

Ma vist hakkan uppuma. Tantsu. Jälle. Täitsa võimas tunne tuli mu üle eile öösel, kui teki all Kamme proseminaritööd lugesin. Iseenesest mitte kõige tugevam esitus, aga sisuliselt andis mõista, et peaaegu poole oma elust olen osa saanud millestki suurest. Selline mõnus äratundmine. Hea oli uinuda piltidega minu enda lähiajaloost, mil Väikese Vanemuise koridorides soojendusi sai tehtud, kaasavõetud saia nosides maailma lemmikumate näitlejate toolil istutud ja nende peeglitest oma roosat ja ehk pisut meigiga liialdet nägu vahitud. Ma ei hakka jälle rääkima esinemiselevusest ja sellejärgsest rammestusest, eksole? Ja nendest keskkooli viimastest aastatest, mil tantsu läbi ennast ja oma seksuaalsust sai avastatud.
Üle aastajagu aega olen ilma läbi ajanud ja nüüd, stuudio 20. aastapäevaga seoses tõmmatakse mind taas sellesse väikesesse tormi, mille Need Naised on korraldanud.

Ma olen laisk. Mina, koos ma arvan, et enamike kapitalismiajastu lastega, ei viitsiks küll näiteks eelpool mainitud teksti kohaselt valu tunda. Mul on kuidagi õnnestunud need igapäevased valud summutada muude tegemiste raskuse all ja endalegi märkamatult neist üle astuda. Ja tulevastele valudele üritan teadlikult juba eos sõlme peale teha. Ja ma ei väsi kordamast, et kirg on kadunud. Just see maailma-avastamise kirg. Ma eeldan, et see on seotud sellega, et üks ring hakkab lihtsalt täis saama ja üha enam avastusi ei suuda köita mu tähelepanu.

Aga mu hing ihaldab võrgutada kallimat. Jälle ja jälle..
18:13 0 comments

Malanje:the observer
Teised

Arhiiv
märts 2003
aprill 2003
mai 2003
juuni 2003
juuli 2003
august 2003
september 2003
oktoober 2003
november 2003
detsember 2003
jaanuar 2004
veebruar 2004
märts 2004
aprill 2004
mai 2004
juuni 2004
juuli 2004
august 2004
september 2004
oktoober 2004
november 2004
detsember 2004
jaanuar 2005
veebruar 2005
märts 2005
aprill 2005
mai 2005
juuni 2005
juuli 2005
august 2005
detsember 2005
jaanuar 2006
veebruar 2006
märts 2006
aprill 2006
mai 2006
juuni 2006
juuli 2006
august 2006
september 2006
oktoober 2006
november 2006
detsember 2006
jaanuar 2007
veebruar 2007
märts 2007
aprill 2007
mai 2007
juuni 2007
juuli 2007
august 2007
september 2007
oktoober 2007
november 2007
detsember 2007
jaanuar 2008
veebruar 2008
märts 2008
aprill 2008
mai 2008
juuni 2008
juuli 2008
august 2008
september 2008
oktoober 2008
november 2008
detsember 2008
märts 2010
aprill 2010
mai 2010
juuni 2010
juuli 2010
august 2010
september 2010

Blog.tr.ee

Pets.ee