Ma ei oska seisukohta võtta. Ei tahaks kahe murdunud südame vahel ka olla. Ühest küljest võiks ju vana asja proovida üles soendada, aga samas.. värske asi on ikka rahuldavam. Kes seda siis ei teaks?
Aga.. tundub, et käin viimasel ajal hõlmad lahti. Tuul puhub sisse ja mõnikord hakkab jahe, aga ikkagi ei tõmba lukku ninani kinni. Miks? Sest ma kardan, et siis ma ei saa teda enam kunagi lahti. Või, et keegi tõmbab jõuga ja lõhub viimati veel ära. Ma tean, et nii võib külmetuda ja päris haigekski jääda, aga see ju ravitakse välja? Praegu on ju hea.. Praegu ma veel ei ole haige? Need hõlmad ei ole päris. See tuul ja haigus ei ole päris. Aga ma ikkagi käin hõlmad lahti. Saad aru?
"Edasiliikumine on truudusetus - teiste suhtes, mineviku suhtes, vanade enesekäsituste suhtes"
(Hanif Kureishi)
22:54 0 comments