Ma tunnen ennast Tallinnas hästi. Töö juures on tore. Vabadel päevadel leian armsat tegevust imelistes kohtades meeletute inimestega. Ma nüüd ei tea kuidas võtta seda, et mu otsene ülemus andis sisse lahkumisavalduse ja pidas maha lahkumispeo.. People come and go, I guess. Eks ma ise ka kuu aja pärast pakin viimast korda kodinad kokku ja lendan tagasi pessa. Selles suhtes, et ega ma ei pea ennast eriliseks tegijaks teiste silmis, aga ise olen endaga rahul. Et tuli tahtmine ja aktsioon, lahendus ja nauding. Tuli ka pettumus ja uus, võiks isegi öelda palju produktiivsem rahuldus. Ja praegu on selline.. totaalne mentaalne rammestus. Kõnekeeles võiks öelda, et mu juhe on koos. Aga meeldivalt koos. Nii, et aeg ajalt tekivad lühised, mis südame põksuma panevad ja pärast on kehas mõnus järelsurin sees. Ja ma olen sõltuvuses nendest lõhnadest ja muusikast, mille sees ma päev-päeva järel olen. Et lausa ei tahakski nagu tagasi minna...
You sometimes ask why I sigh so much
Well..
I breathe deeper when I'm around you
Just to get more of you inside me
Ma vaevlen juba teist nädalat järjest mõtte käes, et kas ma olen nii tuus mutt, et julgeksin vannitoas hambaid pestes musti päikeseprille kanda..
21:42 0 comments
