Enamus sellest nn. Eesti eliidist, kes ühes teatavas Harju tänava putkas ennast näitamas käib, on naeruväärselt kohtlane. Ignorantsus ruulib. Aga ei saa öelda, et see ju mingi uuemat sorti nähtus oleks. Vähemalt on rahvuslik ühtekuuluvus nii tugev, et ettekandjat sinatatakse nagu oleks ta su enda õde ja teeninduse eest tänamine on sama harv kui päike ja kuu korraga taevas. Aga ei, ma ei kurda, välismaalastest kliendid on üldjuhul nauditavad, meeldivad vestlused ei jää olemata ja olemine tehakse mõnusaks ka ettekandjal. Vastastikune respekt ruulib.
Mis veel mind kummastab on see, et blogosfäärist tuntud nimed/näod on hakanud ennast reaalsel kujul ilmutama. Omamoodi on see virtuaalsuse ja reaalsuse kokkupõrge ju nauditav ja suhteliselt 21. sajandi tunne, aga samas - võimalus pettuda on kahtlaselt suur. Mind hakkab lausa katma tunne, et peab oma lugemislisti muutma. Selle suve märksõnaks on Eesti rikastes noortes pettumine. Suhtlemisel on juures raha maitse. Rikas ei osata olla vaikselt. See on kurb. Mitte et mina sellest muidugi midagi teaks.. Ent seda enam ootan suve lõppu.
Kuid muidugi olen leidnud jällegi käputäie armsaid inimesi, kellest kahtlemata puudust tundma hakkan. Nii palju seksuaalsust ühe pisikese putka tagaruumides on mujalt raske leida. Flirt on igapäevane nali, millest igaüks oma osa saab. Isegi, kui teha seda inimesega, keda mõned hetked päevast vihanud oled..
Kas kedagi on võimalik aegade lõpuni oodata?
Ma.
13:04 0 comments
