Vott jah. Täna oli jälle nutt kurgus, kui Tallinna poole sõitsin. Need inimesed bussis, tundusid olevat nii võikad, imelikud, tavalised, mida iganes. Igatahes mitte sellised mõnusad, keda kõrvalt jälgida ja nende eksistentsi kahe ja poole tunni seebises mullivahus naudelda. Ja millegipärast on kõige nadimad tööpäeva esimesed tunnid. Need otsustavad kõik - kas läheb paremaks või on ikka komsii-komsaa.
Eniveis, igatsen kõike seda, millest plaanisin suveks eemale tõmbuda - kool, kodu, mu naised ja mu mees. Aga samas on jätkuvalt mingi moment, mille nimel olla, teha tööd, flirtida ja naeratada. Ja mulle meeldib enda juures see, et isegi kui mul on tuju "nii sitt, nii sitt", ei jää ma ühegi kliendiga suheldes morniks ja tusaseks. Just see, mida sageli teenindajatele ette heidetakse - et nad oma eraelu lauda kaasa toovad. Minus seda ei ole. Pigem tulen ma laua juurest ja olen jälle törtsu rahulolevam ja õnnelikum. Mulle meeldivad inimesed, kes (kas või napsisena) mu tuju rõõmsaks teevad.
Ma hakkan võõrastes kodudes ennast koduselt tundmisega harjuma. Vähemalt külmkapile lähenen ma küll kui oleks see mu enda vara:)
Öine vihm võtab naha alt külmaks - eriti seks värk.
Ilusaid unenägusid mulle! 03:33 0 comments