Hea on see, et päike paistab. Klishee küll, aga ikkagi toimib. Eile oli nii masendavalt vihmane, et polnud näha, kas põskedel on piisad või pisarad.. And now I'm stuck in a room with a rabbit.. . Väga armas ja loll loom, kes sööb saia ja juhtmeid. Aga siiski ei anna võrrelda kassiga, kes ennast minu teki alla kerra tõmbab ja täiel võimsusel nurruma hakkab. Sellised hommikud on parimad..
Kui ma esmaspäeval Tallinnasse sõitsin, siis panin tähele nii mõndagi erilist momenti, millele ma tavaliselt ei oska oma tähelepanu pöörata. Näiteks mehel minu ees oli keskmine sõrm poolik. Ja ta hoidis seda oma kukla peal ja tekitas minus paraja koguse kõhedust. Ja ma hakkasin elavalt ette kujutama, kuidas see tal õnnestus. Poolest sõrmest ilma jääda siis..
Mis veel minu meeli köitis oli see, et üks teine mees luges ajakirja. Ja kui mina olen harjunud sellega, et ridu loetakse vasakult paremale, siis temal käis asi ülevalt alla. Mäletan, et mu õde oli sellega harjunud Londoni metroos, kus on koos kõik maailma rahvad. Aga et siin, meil, Eestis, bussis.. Vahva!
Tegelikult ei ole minus suurt midagi, mis mainimist vääriks. Ikka naeran ja nutan üheaegselt.. 09:57 0 comments